Sa oled siin

Üle-eestilistel infopäevadel tutvustatakse sotsiaaltöötajatele valdkonna uuendusi

Pärnus antakse täna avalöök üle Eesti toimuvale infopäevade sarjale, kus sotsiaaltöötajatele, kohalike omavalitsuste esindajatele ja sotsiaalteenuste osutajaile antakse ülevaade olulisematest sotsiaalvaldkonna muudatustest 2016. aastal, sh töövõimereformist. 

„Eesti sotsiaalkaitsesüsteemis hakkasid 1. jaanuarist kehtima olulised uuendused, mis aitavad tuua abivajajateni kvaliteetsemad sotsiaalteenused isiklikust abistajast kuni sotsiaaltranspordini. Suur vastutus abivajaja heaolu tagamisel on kohalikel omavalitsustel – see on esimene koht, kuhu inimene pöördub,“ ütles sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.  „Uues sotsiaalhoolekande seaduses oleme sõnastanud kohaliku omavalitsuse teenustele minimaalsed nõuded, mis on aluseks igasugusele tegevusele sotsiaalkaitse valdkonnas.“

Olulisel kohal on inimese abivajaduse hindamise kohustus, mida siiani on erinevalt tõlgendatud. „Kõik aasta alguses rakendunud uuendused nõuavad harjumiseks aega – nende tulemusi näeme me kõige paremini kuude ja aastate pärast. Selleks tuleb aga erinevatel osapooltel koos pingutada. Sotsiaalvaldkond vajab uute väljakutsete vastuvõtmiseks olulist uuenemist, tabusid murdvaid innovaatilisi lahendusi ja kogukonna paremat kaasatust,“ selgitas Kuuse.
 

Teabepäevad toimuvad kõigis maakondades ja algavad kell 11.00 (erandiks Harju Maavalitsus algusega kell 09.00)

Kell 11.00-11.45 Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse põhimõtete tutvustamine, arutelu ja küsimused – Jaanus Põldmaa, õigusosakonna õigusnõunik või hoolekandeosakonna nõunik Tõnis Vaik

Kell 11.45-12.35 Sotsiaalhoolekande seaduse üldsätted, arutelu ja küsimused – Tõnis Vaik, hoolekandeosakonna nõunik

Kell 12.35-12.50 Paus

Kell 12.50-13.40 Sotsiaalhoolekande seaduse kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste miinimumnõuded, arutelu ja küsimused – Tõnis Vaik, hoolekandeosakonna nõunik

Kell 13.40-14.15 Psüühilise erivajadusega inimestele teenuste osutamine kogukonnas (deinstitutsionaliseerimise põhimõtetele tuginedes) – Raiko Puustusmaa, hoolekandeosakonna peaspetsialist; Katrin Tsuiman, hoolekandeosakonna nõunik või Raimo Saadi, hoolekandeosakonna riigimeetmete juht

Kell 14.15-14.45 Muudatused sotsiaalses rehabilitatsioonis – Riina Järve-Tammiste, Sotsiaalkindlustusamet

Kell 15.00-16.30 Töövõimereform ja KOV seosed. Ettekandjaks on antud maakonna Töötukassa osakonna spetsialistid.
 

Kokku toimub üle Eesti 16 infopäeva:  13.01 Pärnu maavalitsus, 14.01 Valga maavalitsus, 19.01 Sotsiaalministeeriumis (Harju maavalitsuse teabepäev), 20.01 Viljandi maavalitsus, 21.01 Hiiu maavalitsus, 26.01 Saare Golfi klubimaja Kuressaares, 27.01 Võru maavalitsus, 28.01 Tartu maavalitsus, 2.02 Ida-Viru maavalitsus, 16.02 Lääne-Viru maavalitsus, 17.02 Järva maavalitsus, 18.02 Põlva maavalitsus, 25.02 Rapla maavalitsus, 1.03 Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, 3.03 Jõgeva maavalitsus, 8.03 Lääne maavalitsus.

Infopäevadele on oodatud kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad, vallasekretärid või juristid, kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste osutajad (hoolekandeasutuste, MTÜ-de esindajad). Osalemisest tuleks teada anda vastava maavalitsuse sotsiaalametnikule.

Veel uudiseid samal teemal

„Pean väga oluliseks, et piirkondlikult nähakse reaalset vajadust saada koordinatsioonimudel laiemalt tööle. Nii kujundame ühtset ja toimivat koostöömudelit, mis toetab valdkondade spetsialiste igapäevase töö tegemisel ning tagame, et inimesed saaksid parimal viisil abi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
11.09.2020|Sotsiaalministeerium

Mitmes piirkonnas käivitub inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsiooni mudel

Suve alguses kuulutas sotsiaalministeerium välja konkursi, kuhu olid ühistaotlejatena oodatud kohalikud omavalitsused, piirkonda teenindavad haiglad, vähemalt viis perearsti, soovituslikult tervisekeskuse või praksisena, kes on valmis koostöös oma piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna ning ka teiste seotud valdkondade partneritega ellu viima inimesekeskset koordinatsiooni mudelit.

"Töötuskindlustusmakse määra säilitamine on vajalik ka seetõttu, et töötukassal oleks rahalisi vahendeid hüvitiste väljamaksmiseks olukorras, kus töötus lähiajal ilmselt suureneb. Pean väga oluliseks, et töötukassal oleksid tagatud piisavad ressursid nii tööinimeste kui töö kaotanute toetamiseks,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik
10.09.2020

Töötuskindlustusmakse määr säilib samal tasemel

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.