Sa oled siin

Uuest aastast lihtsustub esmasesse psühhoosi haigestunud inimeste jaoks sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele jõudmine

Esmasesse psühhoosi haigestunute toetamisel on võtmetähtsusega pakutava toe järjepidevus ning seetõttu on oluline hakata hoolekandelist tuge pakkuma võimalikult kiiresti juba meditsiinisüsteemis toimuva aktiivravi ajal ja paralleelselt raviga,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik
Esmasesse psühhoosi haigestunute toetamisel on võtmetähtsusega pakutava toe järjepidevus ning seetõttu on oluline hakata hoolekandelist tuge pakkuma võimalikult kiiresti juba meditsiinisüsteemis toimuva aktiivravi ajal ja paralleelselt raviga,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik

2021. aasta algusest on võimalik sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saada ravimeeskonna hinnangu alusel. Edaspidi ei ole sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise eelduseks puude, osalise või puuduva töövõime või püsiva töövõimetuse olemasolu ning inimene ise ei pea teenuse saamiseks enam taotlust esitama.

Esmasesse psühhoosi haigestunute toetamisel on võtmetähtsusega pakutava toe järjepidevus ning seetõttu on oluline hakata hoolekandelist tuge pakkuma võimalikult kiiresti juba meditsiinisüsteemis toimuva aktiivravi ajal ja paralleelselt raviga,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Senise praktika järgi oli pärast haiglaravi lõppemist vastutus edasise abi saamise eest inimesel endal, kuid eesmärk on pakkuda esmasesse psühhoosi haigestunud inimesele tuge senisest kiiremini ja vajaduspõhisemalt.“

Esmasesse psühhoosi haigestunud inimeste seisundiga kaasneb tihti haiguskriitika puudumine ja vähene motiveeritus ning sagedased on juhud, kus inimene läheb pärast statsionaarset ravi koju ning peab ennast haiglaravi lõppemisega tervenenuks. „Sellest tulenevalt kaob kontakt arstiga, tihti lõpetatakse ravimite võtmine ning haigus süveneb, mis võib viia korduvate rehospitaliseerimisteni. Toimetulekuoskuste olulise vähenemise tagajärjel võib olukord lõpuks kulmineeruda ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadusega,“ selgitas minister Kiik.

Muudatus mõjutab esmasesse psühhoosi haigestunud inimesi, neid toetavaid ravimeeskondi ning sihtgrupiga töötavaid rehabilitatsiooniteenuse pakkujaid. Esmasesse psühhoosi haigestub igal aastal umbes 300 inimest, enamik haigestunutest on tööealised inimesed. Ravi on enamasti toimunud viies suuremas keskuses – Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ahtme Haiglas, Pärnu Haiglas ja Viljandi Haiglas.

Pressiteade eesti viipekeeles

 

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 uuring
15.05.2021|Sotsiaalministeerium

Uuring: Inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes püsib madalal, vaktsineerimisvalmidus on endiselt kõrge

Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes püsib madalal ning langema on hakanud ka hoolsus ohutusmeetmete järgimisel. Soosiv suhtumine COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse püsib aga jätkuvalt kõrgel tasemel, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel mai alguses Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.

COVID-19 vaktsiin
14.05.2021|Sotsiaalministeerium

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitab vaktsineerida läbipõdenuid alates 6. kuust pärast tervenemist

Eile, 13. mail kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas COVID-19 vaktsineerimise ja vaktsiinidega seotud soovitusi. Komisjon soovitab vaktsineerida COVID-19 haiguse läbipõdenuid ühe doosiga alates 6. kuust pärast tervenemist. Erinevate COVID-19 vaktsiinide kombineerimist ekspertkomisjon jätkuvalt ei soovita.