Sa oled siin

Uuest aastast lihtsustub esmasesse psühhoosi haigestunud inimeste jaoks sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele jõudmine

Esmasesse psühhoosi haigestunute toetamisel on võtmetähtsusega pakutava toe järjepidevus ning seetõttu on oluline hakata hoolekandelist tuge pakkuma võimalikult kiiresti juba meditsiinisüsteemis toimuva aktiivravi ajal ja paralleelselt raviga,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik
Esmasesse psühhoosi haigestunute toetamisel on võtmetähtsusega pakutava toe järjepidevus ning seetõttu on oluline hakata hoolekandelist tuge pakkuma võimalikult kiiresti juba meditsiinisüsteemis toimuva aktiivravi ajal ja paralleelselt raviga,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik

2021. aasta algusest on võimalik sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saada ravimeeskonna hinnangu alusel. Edaspidi ei ole sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise eelduseks puude, osalise või puuduva töövõime või püsiva töövõimetuse olemasolu ning inimene ise ei pea teenuse saamiseks enam taotlust esitama.

Esmasesse psühhoosi haigestunute toetamisel on võtmetähtsusega pakutava toe järjepidevus ning seetõttu on oluline hakata hoolekandelist tuge pakkuma võimalikult kiiresti juba meditsiinisüsteemis toimuva aktiivravi ajal ja paralleelselt raviga,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Senise praktika järgi oli pärast haiglaravi lõppemist vastutus edasise abi saamise eest inimesel endal, kuid eesmärk on pakkuda esmasesse psühhoosi haigestunud inimesele tuge senisest kiiremini ja vajaduspõhisemalt.“

Esmasesse psühhoosi haigestunud inimeste seisundiga kaasneb tihti haiguskriitika puudumine ja vähene motiveeritus ning sagedased on juhud, kus inimene läheb pärast statsionaarset ravi koju ning peab ennast haiglaravi lõppemisega tervenenuks. „Sellest tulenevalt kaob kontakt arstiga, tihti lõpetatakse ravimite võtmine ning haigus süveneb, mis võib viia korduvate rehospitaliseerimisteni. Toimetulekuoskuste olulise vähenemise tagajärjel võib olukord lõpuks kulmineeruda ööpäevaringse erihoolekandeteenuse vajadusega,“ selgitas minister Kiik.

Muudatus mõjutab esmasesse psühhoosi haigestunud inimesi, neid toetavaid ravimeeskondi ning sihtgrupiga töötavaid rehabilitatsiooniteenuse pakkujaid. Esmasesse psühhoosi haigestub igal aastal umbes 300 inimest, enamik haigestunutest on tööealised inimesed. Ravi on enamasti toimunud viies suuremas keskuses – Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ahtme Haiglas, Pärnu Haiglas ja Viljandi Haiglas.

Pressiteade eesti viipekeeles

 

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 vaktsineerimine
07.03.2021|Sotsiaalministeerium

COVID-19 vaktsineerimise tempo tõuseb: Eestis on vähemalt ühe doosiga end kaitsnud üle 100 000 inimese

Tänahommikuse seisuga on Eestis COVID-19 vastu vaktsineeritud vähemalt ühe vaktsiinidoosiga 101 452 inimest, neist 43 942 on saanud mõlemad doosid. Kokku on vaktsineerimisi tehtud 145 394 korral. Selle nädala jooksul on praeguseks tehtud 32 661 vaktsineerimist, mida on üle kolmandiku võrra enam kui möödunud nädalal (+8566).

TLN haigla
06.03.2021|Sotsiaalministeerium

Eesti riik ja Tallinna linn jätkavad ettevalmistusi Tallinna Haigla rajamiseks

Neljapäeval, 5. märtsil tutvustas tervise- ja tööminister Tanel Kiik Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel Tallinna Haigla rajamise projekti eesmärke ja arenguid. Esmaspäeval, 8. märtsil esitab rahandusministeerium Euroopa Komisjonile taaste- ja vastupidavusrahastu ettepaneku, sh taotluse Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 380 miljoni euroga. Eile kohtunud minister Tanel Kiik ning Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart arutasid haigla rajamiseks vajalikke järgmisi samme.