Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Uuring: 78 protsenti Eesti inimestest suhtub COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse positiivselt

COVID-19 elanikkonnaküsitlus
"Puhkuste aeg läheneb ning inimesed soovivad taas vabamalt ringi liikuda, mida võimaldab vaktsineerimine,“ ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart.

Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on oluliselt langenud. Vähem kui viiendik inimestest hindab olukorda kriitiliseks, kuid hirm nakatuda on endiselt üheks peamiseks stressi allikaks. Soosivat suhtumist COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse väljendab 78 protsenti Eesti inimestest, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel Turu-uuringute AS mai teisel poolel tehtud elanikkonna küsitlusest.

Maikuu jooksul on inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes võrreldes mai algusega veelgi langenud. Kui mai alguses hindas olukorda kriitiliseks 33%, siis praeguseks on nende inimeste osakaal vähenenud 19 protsendini. Samas leiab 62%, et kuigi terav kriis möödas, on ohutusabinõude järgimine jätkuvalt oluline ning vaid 6% usub kriisi täielikku möödumist. Kõrgeim oli elanike ohutunne märtsi keskpaigas, mil olukorda nägi kriitilisena 81% elanikest. Jätkuvalt suhtuvad olukorda keskmisest tõsisemalt vanemaealised, eestlastest peab olukorda kriitiliseks 22% ja muust rahvusest Eest elanikest 14%.

Kehtivaid ametlikke koroonapiiranguid peab asjakohaseks 47% inimestest. Võrreldes mai algusega on piirangute karmistamise pooldajate hulk oluliselt vähenenud (32%→19%) ning piirangute leevendamise toetajate hulk suurenenud (23%→30%). Elanikest 69% (viimati 73%) järgib enda sõnul kõiki viiruse leviku piiramiseks antud suuniseid, 20% järgib enamikku suunistest (viimati 17%), 6% järgib mõningaid reegleid ning 4% suuniseid ei järgi.

Valdav osa Eesti inimestest tunnetab oma rolli viiruse leviku piiramisel – 77% usub, et nende käitumisest sõltub see, kui hästi õnnestub Eestis viiruse leviku piiramine. 62% inimestest on valmis koroonaviiruse ohutusreeglite rikkumist nähes piirangute eirajale märkuse tegema, märtsi alguses oli nende inimeste osakaal 67%.

Positiivset suhtumist COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse väljendab 78% elanikest, sealjuures 44% on enda sõnul juba vaktsineeritud ja 22% soovib kindlasti vaktsineerida. 19% arvab, et ilmselt ei vaktsineeriks. Võrreldes jaanuari algusega, mil positiivset suhtumist vaktsineerimisse väljendas 63% elanikest, on soosiv suhtumine vaktsineerimisse ning vaktsineeritute osakaal pidevalt kasvanud. Vastumeelsus vaktsineerimise suhtes on suurim 25-49-aastaste ning mitte-eestlaste seas, regionaalses võrdluses Kirde-Eestis.

„On positiivne, et huvi vaktsineerimise vastu jätkuvalt kasvab. Tõenäoliselt on kõhklejaid vaktsineerimise poolt otsustama kallutanud ka vaktsineerimise vanusepiiride kaotamine ja vaktsineerimistõendi kasutuselevõtt. Puhkuste aeg läheneb ning inimesed soovivad taas vabamalt ringi liikuda, mida võimaldab vaktsineerimine,“ ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart.

Küsitletutest 14% märkis, et on olnud koroonaviirusega nakatunud, 13% on olnud nakatunuid leibkonnaliikmete seas ning 18% on olnud mõne mitte-leibkonnaliikmest nakatunu lähikontaktne. Elanikest 41% pole olnud lähikontaktne, kuid tunneb isiklikult kedagi, kes on olnud nakatunud. Mitte-eestlastest on enda sõnul olnud nakatunud 19% ja eestlastest 12%. Regionaalses võrdluses on nende inimeste osakaal, kes on olnud nakatunud, kõrgeim Tallinnas (18%) ning Kirde-Eestis (17%).

75% vastanutest on enda sõnul kogenud viimase 30 päeva jooksul stressi, sh 29% on kogenud stressi suurel määral. Võrreldes mai algusega elanike stressitase muutunud ei ole.  Stressi tase on kõrgem nooremates vanuserühmades, sealjuures 15- 24-aastastest on suurel määral stressi kogenud enam kui pooled (53%). Keskmisest sagedamini kogevad stressi õpilased/üliõpilased, töötud ja suurtes toimetulekuraskustes inimesed. Mure viirusega nakatumise pärast on võrreldes aprilliga nüüd langenud, kuid on jätkuvalt 42% inimeste jaoks üheks peamiseks stressi allikaks.

Vaimse tervise probleemidest oli depressiooni tunnuseid 28% elanikest, ärevushäire tunnuseid 23% ja vaimse kurnatuse sümptomeid 46 protsendil.  Vaimse tervise probleemide esinemine ei ole viimase kuu jooksul sagenenud. Vaimsete probleemide tekkimisel pöörduks 45% vastanutest oma pereliikme poole, sõbra või tuttava poole 45% ning perearsti poole 25%. Mitte kuhugi ei pöörduks aga 17% vastanutest.

Elanikest 40 protsendi sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekut. Sissetulekute vähenemist tunnetavad keskmisest sagedamini 35-49-aastased, mitte-eestlased ning Kirde-Eesti elanikud. Mitte-eestlaste seas esineb majanduslikke toimetulekuraskusi sagedamini kui eestlaste seas: mitte-eestlastest kogeb raskusi 32% ja eestlastest 19%. Regionaalses võrdluses on toimetulekuraskustega inimeste osakaal kõrgeim Kirde-Eestis (33%).

Küsitluse tellis Sotsiaalministeerium ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 30. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 21.-23. mai 2021. 

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Eksperdid arutasid, kas gripivaktsiini ja COVID-19 vaktsiini tohib üheaegselt manustada või tuleks kahe vaktsiini tegemise vahele aega jätta. Komisjon leidis, et COVID-19 vaktsiini ja gripivaktsiini võib manustada ükskõik millise intervalliga ning neid võib teha ka samal päeval, kui vaktsineeritavale nii sobib,“ ütles riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige, perearst dr Marje Oona. „Küll aga tuleks silmas pidada, et kui erinevad vaktsiinid tehakse samal päeval, siis tuleks kahe vaktsiini võimali
22.09.2021|Sotsiaalministeerium

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon: COVID-19 ja gripi vaktsiini võib manustada samal päeval

Eile, 21. septembril sotsiaalministeeriumi juures kogunenud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas COVID-19 vaktsiini ning gripivaktsiini üheaegset manustamist. Eksperdid leidsid, et gripivaktsiini ja COVID-19 vaktsiini tegemise vahele pole vaja kindlat ajavahemikku jätta ning need võib teha ka samal päeval.

minister Tanel Kiik
21.09.2021|Sotsiaalministeerium

Minister Kiik: COVID-19 vaktsiini lisadoose juba tehakse, tõhustusdoosidega alustame oktoobris

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas täna valitsuskabineti liikmetele COVID-19 vastase vaktsineerimise plaane lähikuudeks, sh lisadooside ja tõhustusdooside tegemise korraldust. Vaktsineerimise prioriteetne sihtrühm on endiselt veel vaktsineerimata inimesed, kuid riik ootab ka Euroopa Ravimiameti hinnangut tõhustusdooside müügiloa taotlustele.