Sa oled siin

Uuring: 83 protsenti Eesti inimestest on valmis maski kandma

koroonaviirus

Oktoobri alguses Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes veidi kasvas. Olukorda hindab kriitiliseks 58% Eesti inimestest. 73% inimestest tunneb muret, et keegi võib eneselegi teadmata teda koroonaviirusega nakatada, 83% Eesti inimestest on valmis erinevates kohtades ja olukordades maski kandma, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud Turu-uuringute AS küsitlusest.

Kui septembris pidas 55% elanikest koroonaviiruse olukorda endiselt kriitiliseks, siis oktoobri alguses 58%. Elanikest 21% arvab, et terav kriis on möödas, kuid peab säilitama valvsust ja järgima ohutusabinõusid ning 2% usub, et kriis on täielikult möödunud. Keskmisest enam tunnetavad ohtu vanemaealised ja eestlased. Ka muust rahvusest Eesti elanike seas on ohutunnetus kasvanud. 

Elanike toetus praeguste meetmetega jätkamisele on suur - kõrge nakkusohuga riikidest saabunutele karantiini kehtestamist pooldab 85%, piiranguid meelelahutusasutustele 85%, piiranguid sise- ja väliüritustele 78% ning alkoholi müügipiiranguid baarides/restoranides 62% elanikest. Koroonaviiruse leviku piiramise meetmete karmistamist pooldab 33% (septembris 34%) ja meetmete leevendamist 16% (septembris 11%), 46% peab meetmeid asjakohaseks (septembris 50%). Eestlased toetavad meetmete karmistamist pisut rohkem kui muust rahvusest Eesti elanikud.

Võrreldes septembriga on suurenenud maski kandmine (16%→23%) ning üritusi, koosviibimisi ja ühistransporti vältivate inimeste osatähtsus. 83% elanikest on valmis erinevates kohtades maski kandma. Kõrgeim on valmidus kanda maski arsti juures (75% elanikest), ühistranspordis (67%) ning kaubanduskeskustes/kauplustes (60%). Madalaim on jätkuvalt valmidus kanda maski erapidudel (19%). Võrreldes septembriga on valmidus maske kasutada pisut suurenenud – toona oli (vähemalt mõnes kohas) valmis maske kandma 80% elanikest. Üldse ei soovi maski kanda 14% elanikest, keskmisest sagedamini 35-64-aastased, muust rahvusest Eesti elanikud, Tallinna elanikud ja töötud.

Mobiilirakendusese HOIA tuntus on võrreldes septembriga suurenenud, seda teab 90% elanikest (viimati 86%). Teadlikkus on kõrgem Põhja-Eestis ja madalam Kirde-Eestis. Oma telefoni on rakenduse laadinud 23% küsitluses osalenutest. Rakenduse kasutajaid on enam nooremate inimeste, eestlaste ja Põhja-Eesti elanike seas.

Elanikest 44% sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekuid (augustis 43%). Töötavatest elanikest 57% pole koroonaviiruse levik töökoormust mõjutanud. Võrreldes septembriga on vähenenud nende inimeste osakaal, kelle töökoormus on vähenenud (26% →20%). Kaugtööd on võimalik teha 29% inimestest, 65% inimestest kaugtöö võimalust erinevatel põhjustel ei ole.

Viimase 30 päeva jooksul on stressis või pinge all olnud enda sõnul 69% elanikest. Keskmisest sagedamini tunnevad stressi alla 35-aastased, keskmisel määral 35-64-aastased ning vähem üle 65-aastased. Tervikuna elanikkonna ja eriti vanemaealiste puhul on stressi üheks peamiseks põhjuseks kartus, et inimene ise või tema lähedased võivad koroonaviirusesse nakatuda. Seevastu 15-24-aastased tõid peamiste stressi põhjuste hulgas välja raskused vaba aja sisuka veetmisega, distantsõppest tulenevad probleemid ning liigse õppekoormuse. Tööealised vanuses 25-64 nimetasid stressi põhjusena töötamise ja sissetulekutega seonduvat, samuti tervishoiuteenuste vähest kättesaadavust.

COVID-19 teemalise elanikkonna küsitluse 15. küsitluslaine toimus 8.-11. oktoobrini 2020.

Veel uudiseid samal teemal

küsitlus
26.11.2020|Sotsiaalministeerium

Küsitlus: Maskikandjate osakaal kasvas novembri keskpaigaks võrreldes novembri algusega enam kui kaks korda

Inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on tõusnud viimase kuue kuu kõrgeimale tasemele. Elanike toetus viiruse leviku tõkestamiseks seatud meetmetega jätkamiseks on kõrge, meetmete karmistamist toetavate inimeste osakaal suureneb. Novembri keskpaigaks kasvas maskikandjate osakaal võrreldes novembri algusega enam kui kaks korda (25% → 62%), valmisolek COVID-19 vastu vaktsineerida püsib 60% juures, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel novembri keskel tehtud Turu-uuringute AS küsitlusest.

tervishoid
25.11.2020

Minister Kiik: Tervishoiu rahastamine vajab süsteemset muutust

Tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust ei ole tänapäeval üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide tingimustes enam jätkusuutlik. Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende inimeste hulk, kes ravikindlustusse panustavad. Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust, mistõttu vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust, ütles sotsiaalminister Tanel Kiik täna, 25. novembril Arenguseire Keskuse raporti „Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“ esitlusel.