Sa oled siin

Uuring: Alkoholi tarbimine langes viimase 10 aasta madalaimale tasemele

alkoholipoliitika
„Kui poliitiliselt otsustatakse vähendada piirikaubandust ja selleks alandada aktsiise, siis tuleb paralleelselt jälgida, kuidas muutuvad jaehinnad kauplustes ja lisada meetmeid, et elanike alkoholitarbimine ei kasvaks," ütles EKI direktor Marje Josing.

 

Eesti elanikud tarbisid 2018. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 10,1 liitrit absoluutalkoholi, mida on 2% vähem kui tarbiti aasta varem. Alkoholi tarbimine langes viimase kümne aasta madalaimale tasemele, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2018. aastal“.

2018. aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,1 liitrit (-0,2 liitrit), millest suurima osa (64%) moodustasid lahjad alkohoolsed joogid, sh õlu 4,1 liitrit, viinamarjaveinid 1,8 liitrit ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,6 liitrit. Kanged alkohoolsed joogid moodustasid tarbitud alkoholist 3,6 liitrit, sh viin 2,3 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta.

EKI arvutuste alusel moodustas välismaalt (enamasti Lätist) ostetud alkohol 2018. aastal absoluutalkoholis 3,3 liitrit (+0,8 l) ühe täiskasvanu kohta. See number sisaldab nii tarbitud alkoholi kui ka inimeste soetatud varusid. Lätist oli alkoholi ostnud 35% täiskasvanutest, sealjuures käinud spetsiaalselt alkoholi ostmas 14%  küsitletutest.

„Eesti alkoholitarbimine on liialt kõrge ja see toob kaasa olulised terviskahjud ja elude kaotuse haiguste ja õnnetuste läbi. Positiivne ei ole suured piiriülesed ostud Lätist, sest alkohol on läbi sellise ostlemise muutunud seal käijatele odavamaks, ostetakse korraga suuri kogused ja alkohol on pidevalt meedia huviorbiidis,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Kui poliitiliselt otsustatakse vähendada piirikaubandust ja selleks alandada aktsiise, siis tuleb paralleelselt jälgida, kuidas muutuvad jaehinnad kauplustes ja lisada meetmeid, et elanike alkoholitarbimine ei kasvaks.“       

„Tarbitud alkoholikogused on viimase aastaga veidi vähenenud ja seda vaatamata erakordselt soojale suvele, inimeste sissetulekute kasvule ja piirikaubanduses toimuvale. Kuid 10,1 liitrit alkoholi täiskasvanud elaniku kohta aastas on tase, kus ikka veel alkoholist tingitud kahjud ületavad selle tööstusharu toodetud tulud,“ ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht. „Selleks, et vähendada alkoholi liigtarbimist ja kahjusid on vaja jätkata tervikliku alkoholipoliitika elluviimist, st järjepidevate tegevustega kõigis kümnes valdkonnas, mis inimeste alkoholitarbimist mõjutavad. Kahjude vähendamiseks on eriti kuluefektiivsed meetmed need, mis mõjutavad alkoholi kättesaadavust, hinda ja turundust.”

Suurem osa Eesti inimestest (59%) leiab, et alkoholi tarbitakse Eestis jätkuvalt liiga palju. Kõige tõsisemate alkoholiga seotud probleemidena nähakse alkoholijoobes sõiduki juhtimist (92%), koduvägivalda (84%) ja alkoholitarbimisega kaasnevaid terviseprobleeme (83%).

Valdav osa vastanutest (65%) leiab, et alkoholitarbimist tuleb vähendada ja nende inimeste osakaal pole muutunud. Erinevaid alkoholitarbimise vähendamise meetmeid hinnates leidis 88% vastanutest, et inimesed peaksid ise muutma oma suhtumist alkoholitarbimisse ja olema teistele eeskujuks. Samas leidis vaid 25% vastanutest, et nemad ise peaksid tarbimist vähendama. Muuhulgas leiti, et avalikel üritustel ei tohiks propageerida alkoholi tarbimist (72%), alkoholijoobes inimesi peaks õigusrikkumiste korral rangemalt karistama (71%) ning et alkoholireklaami tuleks veelgi piirata (70%).

Uuringus toodud tarbimismahud on arvutatud Eesti Statistikaameti tootmise, Eurostati väliskaubanduse ja ettevõtete tootmise ning sise- ja välisturu müügi andmetele tuginedes.

Riiklik alkoholipoliitika:

  • Viimastel aastatel on Eestis lisaks alkoholiaktsiisi tõstmisele juurutatud mitmeid uusi algatusi. Näiteks on alates 2018. aastast politseil õigus ja võimalus teha testostlemist, et kontrollida alkoholi kättesaadavust alaealistele.
  • 2018. aasta juunist jõustusid alkoholi reklaamipiirangud, millega keelustati täielikult alkoholi välireklaam ja reklaam sotsiaalmeedias ning piirati veelgi alkoholireklaami televisioonis, raadios ja ajakirjades.
  • Programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames on ravi saanud üle 4000 alkoholi sõltuvusprobleemiga inimese ja alkoholi tarvitamise häire varaseks avastamiseks on koolitatud kokku ligi 900 tervishoiutöötajat.
  • Alates 1. juunist jõustuvad alkoholi väljapanekupiirangud, mis kohustavad paigutama alkohoolsed joogid kaupluses teistest kaupadest eraldi ning piirama alkoholi nähtavust väljastpoolt müügikohta. Muudatuste eesmärk on vähendada ennekõike haavatavamate sihtrühmade – laste ja noorte ning alkoholisõltlaste vältimatut kokkupuudet alkoholiga.
  • Terviklik alkoholipoliitika hõlmab WHO poolt koondatud ja soovitatud tõenduspõhiseid meetmeid kokku kümnes eri valdkonnas, sh tegevusi alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamise ja joobe kahjude vähendamiseks, joobes juhtimise ennetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise võimaluste laiendamiseks, kohalike omavalitsuste tegevusi alkoholikahjude vähendamiseks, alkoholi tarbimise, tervisemõju ja alkoholipoliitika rakendamise ja tõhususe seiret ja hindamist ning hinna- ja maksupoliitikat.

Veel uudiseid samal teemal

raviminappus
09.12.2019|Sotsiaalministeerium

EL terviseministrid arutasid võimalusi ravimite tarneraskustega toimetulekuks

Euroopa Liidu terviseministrid arutasid täna, 9. detsembril Brüsselis võimalusi ravimipoliitika alase koostöö tugevdamiseks, et parandada ravimite kättesaadavust ja toimetulekut tarneraskustega. Ministrite hinnangul on vaja tugevdada EL üleseid regulatsioone ning täpsustada turuosaliste kohustusi ja vastutust ravimite kättesaadavuse tagamisel.

minister
09.12.2019|Sotsiaalministeerium

Minister Tanel Kiik osaleb Euroopa Liidu tervise-, töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel

Sotsiaalminister Tanel Kiik osaleb täna ja homme, 9. ja 10. detsembril Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) istungil Brüsselis, kus on mh kõne all Euroopa Liidu koostöö ravimite kättesaadavuse tagamisel, Euroopa Liidu tööõiguse kitsaskohad, võrdsuspoliitika prioriteedid ning noortegarantii tugisüsteem.