Sa oled siin

Uuring: COVID-19 vastu on valmis ennast vaktsineerima pea kaks kolmandikku Eesti inimestest

elanikkonna küsitlus

Eesti inimesed peavad koroonaviiruse levikut jätkuvalt kriitiliseks ning 63 protsenti elanikkonnast on valmis ennast COVID-19 vastu vaktsineerima, selgub Riigikantselei tellimusel tehtud Turu-uuringute AS-i jaanuari teisel nädalal tehtud elanikkonna küsitlusest.

Jaanuari alguses pidas olukorda kriitiliseks 66% inimestest, mis on sarnane detsembri alguse ja novembri näitajatega. Naised tunnetavad olukorra kriitilisust meestest märksa kõrgemalt - naistest 72% ja meestest 59%  on arvamusel, et vale käitumine võib kaasa tuua viiruse laiema leviku. „Suur lõhe on ka nooremate ja vanemate inimeste seas, sest enim hindavad olukorda kriitiliseks vanemad inimesed ja vähem noored. 75-aastastest ja vanematest näeb viiruse levikut kriitilisena pea üheksa inimest kümnest, kuid 25-34-aastastest vähem kui kuus inimest kümnest,“ ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart. „Ida-Virumaa elanike ohutunne on Eesti keskmisest tasemest madalam.“

Karin Reivarti sõnul on olukorda kriitiliseks pidavate inimeste arv detsembri keskpaigaga võrreldes langenud detsembri alguse ja novembri näitajate juurde ehk umbes kümme protsenti. „See on arvatavasti seotud sellega, et inimesed on harjunud suuremate nakatumisnumbritega kui ka vaktsiinide turule toomisega seotud lootusega,“ ütles Karin Reivart.

Detsembri lõpus algas Eestis ka COVID-19 vastane vaktsineerimine. Jaanuari teise nädala seisuga soovib ennast vaktsineerida 63% elanikest, kellest 32% on otsuses kindlad ning 31% pole veel lõplikult otsustanud, kuid usuvad, et ilmselt soovivad ennast vaktsineerida. 16% elanikest pole otsustanud, kuid enda hinnangul kalduvad pigem mittevaktsineerimise suunas. Kindlasti ei soovi ennast vaktsineerida 15% elanikest. Detsembri keskpaiga küsitluse järgi soovis ennast vaktsineerida 50% elanikest, aga kuna küsitluse metoodika muutus veidi täpsemaks, siis otsest võrdlust praeguse tulemusega teha ei saa.

Uuring vaatas ka põhjusi, miks inimesed vaktsineerimisest keelduksid. Ülekaalus on arvamus, et nad vajaksid rohkem infot vaktsiinide kohta ning teiseks hirm kõrvaltoimete ees. Põhimõttelisi vaktsineerimisvastaseid on elanikest vaid veidi üle kahe protsendi.

Elanike hinnangud enda hoolsusele koroonaviiruse leviku tõkestamisel püsivad samal tasemel eelmise uuringuga. Maski kandvate elanike osakaal pole muutunud - hinnanguliselt üheksa inimest kümnest kannab maski.

Samuti püsib samal tasemel inimeste teadlikkus koroonaviiruse leviku vastastest meetmetest. Pooled elanikest on enda hinnangul viirusevastaste meetmetega hästi kursis ning 42% üldjoontes kursis. Teadlikkus on kõrgem Tallinnas ja Kirde-Eestis, mis on seotud piirkondade rangemate piirangutega.

Veidi on vähenenud elanike osakaal, kes pooldavad veelgi rangemaid viirusevastaseid meetmeid  – detsembri keskel soovisid seda pea pooled, jaanuari alguses aga 43% vastajatest, samas see tase on jätkuvalt kõrge võrreldes varasemate kuudega. Samaks on jäänud inimeste hulk, kes peavad praeguseid meetmeid asjakohaseks (37%). Veidi on suurenenud inimeste osakaal, kes tahaksid meetmeid leevendada (12% à 16%).  Valdav osa elanikest toetab teistest riikidest saabunud inimeste liikumisvabaduse, ürituste ja meelelahutusasutuste piiranguid.

Küsitluse tellis Riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Küsitluse 21. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 8.-10. jaanuarini.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 vaktsineerimine
07.03.2021|Sotsiaalministeerium

COVID-19 vaktsineerimise tempo tõuseb: Eestis on vähemalt ühe doosiga end kaitsnud üle 100 000 inimese

Tänahommikuse seisuga on Eestis COVID-19 vastu vaktsineeritud vähemalt ühe vaktsiinidoosiga 101 452 inimest, neist 43 942 on saanud mõlemad doosid. Kokku on vaktsineerimisi tehtud 145 394 korral. Selle nädala jooksul on praeguseks tehtud 32 661 vaktsineerimist, mida on üle kolmandiku võrra enam kui möödunud nädalal (+8566).

TLN haigla
06.03.2021|Sotsiaalministeerium

Eesti riik ja Tallinna linn jätkavad ettevalmistusi Tallinna Haigla rajamiseks

Neljapäeval, 5. märtsil tutvustas tervise- ja tööminister Tanel Kiik Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel Tallinna Haigla rajamise projekti eesmärke ja arenguid. Esmaspäeval, 8. märtsil esitab rahandusministeerium Euroopa Komisjonile taaste- ja vastupidavusrahastu ettepaneku, sh taotluse Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 380 miljoni euroga. Eile kohtunud minister Tanel Kiik ning Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart arutasid haigla rajamiseks vajalikke järgmisi samme.