Sa oled siin

Uuring: ida-virumaalaste teadlikkus ja ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on kõrgem kui ülejäänud Eestis

Kursisolek koroonaviiruse vastaste meetmetega on muude piirkondadega võrreldes kõige kõrgem Kirde-Eestis (70%).

Eesti inimeste ohutunne koroonaviiruse leviku suhtes viimase paari nädala jooksul tervikuna Eestis tõusnud ei ole, välja arvatud Ida-Virumaal. Seal on olukorda kriitiliseks hindavate inimeste osakaal tõusnud (65%→70%) ning oluliselt vähenenud nende osakaal, kelle hinnangul polegi olukord kunagi tõsine olnud (16%→9%). Ida-Virus on inimeste teadlikkus kehtivatest koroonaviiruse vastastest meetmetest teiste piirkondadega võrreldes kõige kõrgem, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud Turu-uuringute AS küsitlusest.

Detsembri alguses peab olukorda kriitiliseks 68% Eesti elanikest; 15% usub, et terav kriis on möödas, kuid peab säilitama valvsust ning 1% usub kriisi täielikku möödumist. 13% on seisukohal, et olukord polegi kriitiline olnud ning sellele on üle reageeritud – kõige rohkem on sellisel seisukohal harjumaalasi väljaspool Tallinna – tervelt 19%. „Ida-Virumaal on selliste inimeste osakaal viimase paari nädalaga järsult langenud (16%→9%), samas on tõusnud nii nende inimeste osakaal, kes peavad olukorda kriitiliseks (65%→70%) kui ka nende, kelle hinnangul tuleb säilitada valvsust (13%→16%),“ ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Karin Reivart. „Inimeste ohutunne Ida-Virumaal on tõusnud muu Eestiga samale tasemele. Samas üle Eesti on olukorda kriitiliseks hindavate inimeste osakaal kõrgem eestlaste seas (73%) võrreldes muust rahvusest Eesti elanikega (58%).“

Teadlikkus koroonaviiruse-vastastest meetmetest on veelgi kasvanud. Kui novembri keskel hindas 53% elanikest end kehtivate koroonaviiruse-vastaste meetmetega hästi kursis olevaks, siis nüüd 58%,  34% on oma hinnangul üldjoontes kursis, 3% veidi kursis. Teema ei huvita 4% elanikest. Kursisolek on muude piirkondadega võrreldes kõige kõrgem Kirde-Eestis (70%). Enda käitumise mõjust kogu Eesti koroonaviiruse olukorrale saab aru 77% elanikest, kuid seda ei tunnista 17%. Enda käitumise mõju tunnetavad kõige sagedamini Kirde-Eesti elanikud (85%).

Võrreldes eelmise uuringuga on taas oluliselt kasvanud maski kandvate elanike osatähtsus, tõustes seekord 62%-lt 84%-le. „Selline muutus on ootuspärane, arvestades et nüüdseks on maskide kandmine kohustuslik. Võrreldes eestlastega on maskide kandmine nüüd muust rahvusest Eesti elanike seas pea sama levinud. Eestlastest kannab maske 85% ja muust rahvusest Eesti elanikest 82%,“ ütles Karin Reivart.  „Samuti on kerges tõusutrendis võimalusel kodus püsimine ning kodukontoris töötamine.“

Oluliselt on kuu aja jooksul suurenenud ka erinevates kohtades maskikandmise valmidus. Näiteks kauplustes 60%→86%, ühistranspordis 68% →85%, tööl 26%→ 42%. Vajadusel on valmis maski kandma nüüd 93%, maskivastaseid on jäänud vähemaks (10% →5%).

Küsitletud, kes maske ei kanna, põhjendasid seda kõige sagedamini sellega, et nende arvates maskide kandmine ei aita piirata viiruse levikut ega kaitse kandja tervist (46%) ning et maski kandmine on nende jaoks ebamugav (31% maskide mitte-kandjatest). Sümptomite ilmnemisel püsiks 75% inimestest kodus, 8% elanikest elaks aga tavalist elu, kuni sümptomid on veel kerged.

Ehkki koroonaviiruse mõju elanike igapäevaelule on suurenenud, on enamus rahvast tuleviku suhtes hetkel optimistlik – 86%. Tulemus on isegi veidi parem võrreldes juulikuuga (83%), mil seda elanikkonnalt viimati küsiti. Entusiasmi ja lootust ei ole aga 10% elanikest, kõige sagedamini noorimal vanuserühmal, töötutel inimestel ja õpilastel/üliõpilastel.

40% elanike hinnangul on koroonaviirusega seonduva mõjul vähenenud nende (pere) sissetulek, kõige rohkem on sissetulekute langus puudutanud Ida-Virumaa elanikke (50%). 21% kõigist elanikest tõdevad, et praeguse sissetuleku juures on raske hakkama saada, sealhulgas 5% jaoks väga raske. Nagu eespool tõdetud, on olukord eriti kriitiline Ida-Virumaal, kus majandusliku toimetuleku raskused on 35% elanikest, sh 9% puhul väga raske.

Kohalike omavalitsuste pakutavate toetusvõimaluste ja teenustega ei ole kursis 55% elanikest, sealjuures 38% isegi ei tea, kust saab vajadusel otsida informatsiooni. Ida-Virumaal ei ole toetusvõimalustega kursis 62% ja 52% ei oska otsida nende kohta informatsiooni. Ning kui kõigi elanike seast 68% hindab, et ei vajagi omavalitsuse abi, siis Ida-Viru elanike hulgas on omavalitsuse abi vajajaid rohkem – abi ei vaja enda hinnangul 56%.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 vaktsineerimine
11.04.2021|Sotsiaalministeerium

Vanemaealiste kaitse COVID-19 vastu kasvab: enam kui pooled üle 70-aastastest on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud

Tänahommikuse seisuga on Eestis tehtud 333 835 kaitsesüsti, vähemalt ühe doosiga on COVID-19 vastu kaitstud enam kui veerand miljonit inimest. Kõigist täisealistest on vaktsineeritud 24% ning üle 70-aastastest on vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud enam kui pooled. Eelolevatel nädalatel jätkub ennekõike vanemaealiste ja COVID-19 riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimine.

COVID-19 vaktsineerimine
09.04.2021|Sotsiaalministeerium

Eile tehti Eestis rekordilised ligi 13 000 vaktsineerimist

Eilse päeva jooksul tehti Eestis kokku 12 919 kaitsesüsti, mis on seni suurim ühes päevas tehtud vaktsineerimiste arv. Kokku on praeguseks vähemalt ühe vaktsiinidoosiga end kaitsnud 248 237 inimest, neist 73 306 inimesel on vaktsineerimiskuur lõpetatud. Üle 70-aastastest on praeguseks üle Eesti vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud 48 protsenti.