Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Uuring: Inimesed järgivad koroonaviiruse tõkestamise juhiseid jätkuvalt hoolsalt

COVID-19 vaktsineerimine
„Samas oleks lihtsama reisimise nimel valmis vaktsineerimist kaaluma ka 29% neist, kes enne reisipiirangute leevenemise argumendi esile toomist vastasid, et pigem end ei vaktsineeriks ja 8% neist, kes kindlasti ei vaktsineeriks,“ ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Vaike Vainu.

Inimeste käitumises märkimisväärseid erinevusi võrreldes kahe nädala taguse uuringuga pole ning viiruse leviku tõkestamise juhiseid järgitakse jätkuvalt hoolsalt, selgub Riigikantselei tellimusel veebruari alguses Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.

Inimesed järgivad jätkuvalt suuniseid eeskujulikult – 89% järgib enda sõnul kõiki või enamikke juhistest. Viiruse leviku takistamiseks loodud reegleid ei järgi enda sõnul vaid 5% elanikest. Jaanuari lõpuga võrreldes on vähesel määral kasvanud praeguseid meetmeid asjakohaseks pidavate inimeste osakaal (39%→43%). Meetmete karmistamist või leevendamist toetavate inimeste osakaal on jäänud sisuliselt samale tasemele, mis jaanuari lõpus (meetmete karmistamist toetab 37% ja nende leevendamist 17% elanikest). Meetmete karmistamist toetavad kõige sagedamini noorimad ja vanimad elanikud – 46% nii 15-24-aastastest kui ka üle 64-aastastest pooldab karmimaid meetmeid. Märkimisväärne on, et üle 64-aastastest pooldaks meetmete leevendamist vaid 4%.

Vaktsineerimist puudutavates hoiakutes võrreldes jaanuari algusega muutusi ei ole – 62% elanikest väljendab valmidust end COVID-19 vastu vaktsineerida. Elanikest 34% vaktsineeriks end võimaluse tekkimisel kindlasti ning 28% pole veel otsustanud, kuid ilmselt vaktsineeriks. Küsitletutest 3% oli juba vaktsineeritud. Pigem või kindlasti ei vaktsineeriks end 29% elanikest, mis on sisuliselt samal tasemel jaanuari algusega (31%).

Kindlat valmidust end vaktsineerida väljendavad keskmisest sagedamini 65-aastased ja eakamad (52%). Mida harituma elanikkonna rühmaga on tegu, seda kõrgem on ka vaktsineerimist soovivate inimeste osakaal. Keskmisest enam on vaktsineerimist mittesoovijaid vanuses 25-49 (38%) ning Kirde-Eestis (40%). Eestlastest ei vaktsineeriks end 23% ja muust rahvusest Eesti elanikest 42%.

Uuriti ka seda, kas inimesed oleksid valmis end COVID-19 vastu vaktsineerima, kui see lihtsustaks nende jaoks välisriikidesse reisimist. „Reisipiirangute leevendamine on vaktsineerimist motiveerivaks argumendiks eelkõige nende inimeste jaoks, kes ka ilma selle argumendita COVID-19 vaktsineerimisse soosivalt suhtuvad,“ ütles Turu-uuringute AS uuringujuht Vaike Vainu. „Samas oleks lihtsama reisimise nimel valmis vaktsineerimist kaaluma ka 29% neist, kes enne reisipiirangute leevenemise argumendi esile toomist vastasid, et pigem end ei vaktsineeriks ja 8% neist, kes kindlasti ei vaktsineeriks.“ 

COVID-19 vaktsineerimisse soosivalt suhtuvad inimesed põhjendasid seda kõige sagedamini usuga vaktsiini tõhususse (49%), kuid ka sellega, et hindavad COVID-19 haigust endale piisavalt ohtlikuks (37%) või soovivad aidata ühiskonnal kriisist kiiremini väljuda (36%). Inimesed, kes on kindlalt enda vaktsineerimise vastu, põhjendasid seda kõige sagedamini arvamusega, et COVID-vaktsiinide kõrvaltoimed võivad olla liiga ohtlikud (55%). Vaktsineerimises kõhklejad põhjendasid oma kõhklusi kõige sagedamini sellega, et neil pole COVID-vaktsiinide kohta piisavalt infot. Nende inimeste osakaal elanikkonnas, kes on põhimõtteliselt igasuguse vaktsineerimise vastu, püsib jätkuvalt vaid ligi 3% juures.

Uuringus mõõdeti ka elanike hinnanguid COVID-19 vaktsiine puudutava info kohta. Kolm inimest neljast on seisukohal, et COVID-19 vaktsiinide kohta levib palju ebatäpset infot. Valdavalt usuvad inimesed, et väärinfot levitatakse üldise vähese teadlikkuse tõttu, kuid enam kui kolmandik (38%) inimestest arvab, et vaktsiini kohta levitatakse väärinfot ka tahtlikult. Keskmisest sagedamini arvavad seda eestlased ning 75-aastased ja eakamad Eesti elanikud. 

Koroonaviirusega seotud olukord on 42% elanike hinnangul vähendanud nende enda või pere sissetulekut, kusjuures kui eestlastest on sissetulekute vähenemine puudutanud 36 protsenti, siis muust rahvusest elanikest 55 protsenti. 20% elanike hinnangul on neil praeguste sissetulekutega raske hakkama saada ning ka siin ilmneb rahvusrühmade vahel märkimisväärne vahe – eestlastest kogeb toimetulekuraskusi 15% ja teistest rahvustest elanikest 31%. 

Küsitluse tellis Riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 23. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 5.-8. veebruar.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

Minister Tanel Kiik EL terviseministrite nõukogu kohtumisel
15.06.2021|Sotsiaalministeerium

EL terviseministrid arutasid COVID tõendite kasutamise ühtlustamist

Täna, 15. juunil Luksemburgis kohtunud Euroopa Liidu terviseministrid arutasid võimalusi digitaalsete EL COVID tõendite kasutusreeglite ühtlustamiseks. COVID tõendite eesmärk on võimaldada ohutumat ja lihtsamat reisimist Euroopa Liidus. Euroopa Liidu digitaalsete COVID tõendite süsteem rakendub täismahus alates juulist.

COVID-19 vaktsiinid
15.06.2021|Sotsiaalministeerium

Eestis tuleb teine COVID-19 vaktsiini teine doos teha jätkuvalt sama tootja vakstiiniga

COVID-19 vaktsineerimise korralduse töörühm arutas eile eri tootjate ja eri tehnoloogiatel põhinevate vaktsiinide kombineerimise võimalust ja otsustas, et vaktsineerimise praeguses etapis ei ole vaktsiini vahetamine kuuri jooksul võimalik ega ka põhjendatud.