Sa oled siin

Uuring: vanemaealised ootavad sotsiaalteenuste paremat kättesaadavust

Inimesed soovivad, et kohalik omavalitsus tunneks senisest rohkem huvi oma vanemaealiste vastu ja hoiaks nendega tihedamat kontakti, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuringust. Enim tuntakse vajadust koduteenuse, sotsiaaltranspordi, hooldusteenuse ja isikliku abistaja järele, suurenemas on huvi tervise- ja sotsiaalvaldkonna e-teenuste vastu.  
 
„Sotsiaalsüsteemi peamine eesmärk peaks olema varajane märkamine ja sekkumine. See tähendab, et ei peaks ootama, millal inimene oma murega uksest sisse tuleb, vaid seda tuleb ennetada ja abivajaja varakult üles leida,“ ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Sotsiaalsektor peab tulema inimeste tegelikele vajadusele lähemale ja aitama kõigis eluetappides osaleda ühiskonnaelus.“
 
Üle poole uuringus osalenud vanemaealistest inimestest tõid esile, et sooviksid tihedamat kontakti kohaliku omavalitsusega. Samas selgus, et vaid 5% 50-aastastest ja vanematest inimestest oli viimase aasta jooksul olnud sotsiaaltöötajaga kontaktis viimase initsiatiivil, 13% vanemaealistest oli viimase aasta jooksul ise sotsiaaltöötaja poole pöördunud. Vaid viiendik vanemaealistest tunneb, et kohalik omavalitsus pöörab piisavalt tähelepanu oma piirkonna vanemaealiste toimetulekule ja ühiskonnaelus osalemise võimalustele. 
 
Konkreetsetest sotsiaalteenustest, millega kohalik omavalitsus saaks vanemaealisi aidata, mainiti uuringus kõige enam koduteenust (18%), sotsiaaltransporti (17%), hooldusteenuseid (8%) ja isiklikku abistajat (8%). Samuti kaardistati uuringu käigus huvi häirenuputeenuse ning tervise ja hoolekande e-teenuste kasutamise vastu. Tervise- või sotsiaalvaldkonna teleteenuste vastu tunnevad enim huvi 50-64-aastased.  
 
Veerand tööeas vanemaealistest tegeleb uuringu andmetel aktiivselt omaste hooldamisega. Neist ligi pooltel kulub nädalas lähedaste, sh tööealise puudega inimese eest hoolitsemisele 20 või enam tundi. Viimastel aastatel on hoolduskoormuse tõttu umbes 8700 inimest vähendanud oma töökoormust, 3500 inimest vahetanud töökohta ja 4500 inimest üldse loobunud töötamisest.
 
„Vanemaealistel inimestel on ühiskonnas oluline roll lähedaste abistamisel, toetamisel ja hooldamisel, ent samal ajal mõjutab see koormus nende aktiivsust teistes elusfäärides, “ sõnas Kuuse.  „Uuring näitas meile selgelt, et väga suur osa vanemaealistest sooviksid senisest enam ühiskonnaelus osaleda. Riigi tasandil oleme algatanud põhjaliku hoolduskoormusega seonduva arutelu Riigikantselei juures tegutsevas rakkerühmas. Samuti kavandame Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetada kohaliku tasandi sotsiaalteenuste arendamist,“ lisas Kuuse.
 
Vanemaealiste ja eakate toimetuleku 2015. aasta uuringu viisid Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi TNS Emor ja SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS. Uuringu eesmärk oli mõõta 50-aastaste ja vanemate Eesti elanike aktiivsust ja toimetulekut ning õppida paremini tundma eakate sihtrühma (75-aastased ja vanemad). Sarnane uuring vanuserühmas 50–74 aastat viidi läbi 2009. aastal. 
 
Uuring on kättesaadav ministeeriumi kodulehelt (PDF)