Sa oled siin

Uus infosüsteem aitab tööandjatel luua ohutut töökeskkonda

Pean oluliseks, et töökeskkonna riskide hindamine ja nende maandamiseks abinõude kasutuselevõtt oleks sama mugav kui tulude deklareerimine. Kindlasti aitab sellele kaasa digitaalse teenuse kasutuselevõtt, mis vähendab tunduvalt tööandja halduskoormust. Eelkõige peaks see rõõmustama väikeettevõtjaid,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. Foto: Pexels.com
Pean oluliseks, et töökeskkonna riskide hindamine ja nende maandamiseks abinõude kasutuselevõtt oleks sama mugav kui tulude deklareerimine. Kindlasti aitab sellele kaasa digitaalse teenuse kasutuselevõtt, mis vähendab tunduvalt tööandja halduskoormust. Eelkõige peaks see rõõmustama väikeettevõtjaid,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. Foto: Pexels.com

Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega lihtsustatakse tööandjatel töökeskkonna nõuete täitmist. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt arendatav Tööinspektsiooni e-teenuseid koondav infosüsteem (TEIS) lubab tulevikus ettevõtjatel töökeskkonna riskianalüüse Tööinspektsiooni iseteeninduse kaudu kiiremini ja mugavamalt koostada. Riskianalüüs tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks 2021.

Tervise hoidmine töökeskkonnas on kaalukas meede ka koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. „Pean oluliseks, et töökeskkonna riskide hindamine ja nende maandamiseks abinõude kasutuselevõtt oleks sama mugav kui tulude deklareerimine. Kindlasti aitab sellele kaasa digitaalse teenuse kasutuselevõtt, mis vähendab tunduvalt tööandja halduskoormust. Eelkõige peaks see rõõmustama väikeettevõtjaid,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul tähtsustatakse Eesti ettevõtetes head töökeskkonda varasemast enam, ent arenemisruumi on küllaga. „Töökeskkonnas veedavad inimesed märkimisväärse osa oma ajast. Seetõttu on oluline, et töötamine oleks ohutu ega kahjustaks inimese tervist,“ ütles ta. „Eriti näeme, et hätta jäävad väiksemad ettevõtted, kel napib aega, aga sageli ka teadmisi. Soovime olla tööandjatele toeks hea töökeskkonna loomisel ning uus iseteenindus pakub selleks häid võimalusi,“ lisas Maripuu.

TEIS on uus täielikult pilvetehnoloogial ja mikroteenustel üles ehitatud e-teenus, mis tähendab, et kui kuskil juhtub tehniline rike või katkestus, siis see ei katkesta terve süsteemi tööd. „Tänu TEIS-ile on võimalik loobuda mitmetest aegunud protsessidest nagu näiteks serverite paigaldamine või ketaste vahetamine ning keskenduda olulistele teenusega seotud arendustele,“ selgitas TEHIKu direktor Katrin Reinhold, et tänu sellele aitab uus infosüsteem riigil ka kulusid kokku hoida.

Juba täna kasutatavasse Tööinspektsiooni iseteenindusse luuakse 2021. aastal uus riskianalüüsi töövahend, mis lihtsustab tööandjatel töökeskkonna riskide hindamist. Tööandjale kuvatakse süsteemis tema ettevõtte tegevusalale asjakohased  ohud ja antakse ka tüüpilised abinõud nende ohtude maandamiseks. Töövahend aitab tööandjal hinnata, kas pakutud abinõud on juba ettevõttes kasutusel või veel mitte – sel juhul on tööandjal võimalik need tegevuskavasse lisada ja töösse võtta. Konkreetsed juhised toetavad ja lihtsustavad oluliselt töötervishoiu ja –ohutusnõuete täitmist ettevõttes. Töökeskkonna riskide maandamine on oluline, kuna see vähendab tööõnnetusi ja tervise kahjustumist tööl. Alates märtsist 2021. avaneb ettevõtjatel võimalus oma olemasolev töökeskkonna riskianalüüs iseteeninduse kaudu üles laadida või see iseteeninduses oleva töövahendi abil koostada. Riskianalüüs tuleb hiljemalt 1. septembriks 2021. Tulevikus on kõik töökeskkonna riskianalüüsid koostatud või kättesaadavad TEIS-is.

Infosüsteem on abiks tööinspektoritele järelevalve teostamisel, kuna suure osa tööst saab inspektor ära teha juba tööandjaga iseteeninduse vahendusel suheldes. Infosüsteem aitab tõhustada sihitatud töökeskkonna ja töösuhete järelevalvet, parandada andmekvaliteeti, tagada andmete turvalisus ja muuta andmevahetust kiiremaks. Sellega muutub tööandjate ja inspektsiooni suhtlus kiiremaks ja mugavamaks mõlemale poolele.

Eelnõuga on planeeritud ka muudatused, mis tagavad ohutu töökeskkonna olukorras, kus töötavad üheaegselt nii töölepinguga töötajad kui ka teenuse osutajad (näiteks töövõtu- ja käsunduslepinguga töötavad isikud) või üksnes teenuse osutajad. Nii peab näiteks töövõtulepingu alusel keevitustöid teostav füüsiline isik teavitama töid korraldavat isikut või tema puudumisel tööandjat oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta samas töökeskkonnas tööülesandeid täitvaid töötajaid. Samuti peab tööandja vajaduse korral teavitama töökohal esinevatest ohtudest ka teenuseosutajat, kes töötab koos tema töötajatega. Lisaks tekib tööandjal samas olukorras kohustus uurida tööõnnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega. Uuenduslikult kohustab eelnõu omavahel infot vahetama ka kahte teenuseosutajat, kes peavad üksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus ei ohusta töötegijaid.

Tööelu infosüsteemi arendust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste "Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine" vahenditest. Selle esimese etapi ehk süsteemi ja järelevalvemooduli maksumus oli ca 1 miljon eurot,  teine etapp ehk töökeskkonna riskianalüüsi moodul, uus tööelu portaal ja järelevalvefunktsionaalsuse täiendused maksavad ca 800 000 eurot. 

 

 

TAUST

Tööinspektsiooni tööelu infosüsteem

  • Tööelu infosüsteemi esimesed teenused võeti kasutusele 2020. aasta aprillis. Infosüsteem jaguneb kaheks osaks – iseteenindus ettevõtjale ja ametnikurakendus Tööinspektsiooni teenistujatele.
  • Tööandja saab kasutada iseteenindust ja talle on loodud oma töölaud, kuhu on kuvatud tööandjale vajalik teave ja ülesanded. Esmajärgus on iseteeninduses tööandjale loodud töötervishoiu ja tööohutuse rollide (töökeskkonna esindajad) määramise võimalus ja Tööinspektsiooni järelevalvega seotud tegevused, näiteks teave puuduse parandamise, ettekirjutuse täitmise või sunniraha tasumise kohta. 
  • Tööinspektorid teevad järelevalvet infosüsteemi ametnikurakenduse abil, sh saavad töökeskkonnas tuvastatud puudusi ka tahvelarvuti abil üles märkida. Tööandja ja tööinspektor saavad omavahel suhelda ja menetluseks vajalikku teavet vahetada iseteeninduses oleva vestlusakna kaudu.
  • Tööelu infosüsteemi funktsionaalsuse ja iseteeninduse arendamine jätkub ka edaspidi. Nii on teises etapis arendamisel töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimise töövahend, kus suunavad küsimused aitavad tööandjal töökeskkonna riskianalüüs kiirelt läbi viia. Infosüsteemi iga arendusetapi valmimisega väheneb ettevõtjate ja riigi halduskoormus, tagatakse info kättesaadavus, hõlbustatakse ettevõtete suhtlust riigiga ning luuakse uued teenused ettevõtetele, võimaldades senisest tõhusamalt tööohutuskultuuriga tegelemist.
  • Tulevikus on plaanis kõik Tööinspektsiooni teenused tööelu infosüsteemi üle viia.

Riskianalüüsi töövahend Tööinspektsiooni iseteeninduses

  • Tööinspektsiooni iga-aastastest töökeskkonna ülevaadetest ja järelevalve tulemustest selgub, et töökeskkonna riskide hindamisele ja ärahoidmisele ei pöörata töökeskkonnas piisavalt tähelepanu. Kõigist ettevõtetest peavad just mikro- ja väikeettevõtted töökeskkonna reeglite järgmist aeganõudvaks, kulukaks ja vajavad abi nõuete täitmisel, mistõttu on loodav teenus abiks eelkõige just neile.
  • Eesti ettevõtetest ligikaudu 94% on mikro- (alla 10 töötaja) ja 5% väikeettevõtted (10-49 töötajat), kus töötab 54% kõikidest töötajatest.
  • Kehtiva õiguse kohaselt peavad kõik tööandjad koostama töökeskkonna riskianalüüsi, mida on Tööinspektsioonil õigus järelevalve käigus neilt küsida. TeIS riskianalüüsi töövahendi kasutuselevõtuga muutuvad Tööinspektsioonile kättesaadavaks kõikide tööandjate riskianalüüsid ja samuti on süsteemist näha, kui riskianalüüs puudub. Kuigi infosüsteemis riskianalüüsi koostamine saab olema mugav ja aega säästev, jääb tööandjale endiselt võimalus üles laadida oma olemasolev riskianalüüs või see soovi korral e-kirja teel esitada, mis tähendab, et süsteemi laeb riskianalüüsi üles Tööinspektsioon.
  • Riskianalüüsi töövahendi arendamisel on Eesti eeskujuks võtnud Iirimaa tööinspektsiooni loodud BeSmart töövahendi, mille tehnilist lahendust on edasi arendatud ja Eestile oludele kohandanud. Arendustöid teostavad TripleDev ja Trinidad Wiseman.

VÕS lepingud

  • Kehtivate õiguse järgi ei pea täna töövõtu- ja käsunduslepinguga töötavad isikud järgima tööohutuse reegleid. Samuti ei pea tööandjad, kelle töökeskkonnas teenuse osutajad töötavad koos tema töötajatega, nende ohutust tagama. Eelnõu teeb esimesed sammud selles suunas, et ka teenuse osutajate ohutusele pöörataks tähelepanu.
  • Eelkõige toob eelnõu kaasa teabe edastamise kohustuse, nt tööandja kohustuse teavitada teenuseosutajat kui töökeskkonnas võib midagi tema tervist ohustada ja vastupidi, teenuse osutaja kohustusest teavitada tema tööga seotud ohtudest tööandjat.
  • Uuenduslikult kohustab eelnõu omavahel infot vahetama ka kahte teenuseosutajat, kes peavad üksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus ei ohusta töötegijaid.
  • Lisaks tekib tööandjal samas olukorras kohustus uurida tööõnnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega.
  • Eelnõuga kohaldatakse teenuse osutajate suhtes vaid väikest osa töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, st nad ei saa võrdväärseid õigusi töötajatega, kuna teevad oma tööd iseseisvalt allumata tööandja juhtimisele ja korrale. Samas on oluline hakata tulevikus ka nende ohutusele senisest enam tähelepanu pöörama.

 

Veel uudiseid samal teemal

Eestis on kollektiivlepingu laiendamine kasutusel meditsiini- ja transpordisektoris. Samuti lepivad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit iga-aastaselt kokku töötasu alammäära, mida laiendatakse kõigile Eesti töötajatele.
26.10.2020

Kollektiivlepingute laiendamine saab uued reeglid

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega muudetakse kollektiivlepingute laiendamise tingimusi. Eesmärk on, et palga ja tööaja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt viiendikule sektori töötajatest.

06.10.2020

Koroonaviirus SARS-CoV-2 lisatakse töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite nimekirja

Sotsiaalministeerium saatis ministeeriumitele ja partneritele kooskõlastamiseks bioloogiliste ohutegurite määruse muutmise eelnõu. Muudatustega uuendatakse töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite ohurühmade loetelu, kuhu lisanduvad uued bioloogilised ohutegurid, näiteks koroonaviirus SARS-CoV-2. Muudatused võimaldavad nõuetekohaselt kaitsta töökohtadel töötajate tervist ja tagada ohutust viiruse leviku ajal.