Sa oled siin

Uus seire: omavalitsused aitavad tööturult ja haridusest eemale jäänud noori

„Tugisüsteemiga liitumine on kohalikule omavalitsusele vabatahtlik, kuid tegemist on hea võimalusega panustada oma piirkonna noorte abistamisse, et toetada noorte iseseisvat toimetulekut, hariduse omandamist, töövalmiduse suurendamist ning tööturule minekut,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
„Tugisüsteemiga liitumine on kohalikule omavalitsusele vabatahtlik, kuid tegemist on hea võimalusega panustada oma piirkonna noorte abistamisse, et toetada noorte iseseisvat toimetulekut, hariduse omandamist, töövalmiduse suurendamist ning tööturule minekut,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Üle Eesti toimus noortegarantii tugisüsteemi teine seire ning 39 kohalikku omavalitsust alustavad võimalike abivajavate noortega ühenduse võtmist. Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on pakkuda tuge 16-26-aastastele noortele, kes soovivad abi ja on mistahes põhjustel eemale jäänud tööturult või hariduse omandamisest.

Registrite info põhjal selgus, et seires osalenud kohalikes omavalitsustes oli 8407 potentsiaalselt abivajavat noort, kellega kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldajad võivad ühendust võtta. Juhtumikorraldaja täpsustab noore abivajaduse ning kontakti võtmisel võib ka ilmneda, et noor ei vaja abi.

„Tugisüsteemiga liitumine on kohalikule omavalitsusele vabatahtlik, kuid tegemist on hea võimalusega panustada oma piirkonna noorte abistamisse, et toetada noorte iseseisvat toimetulekut, hariduse omandamist, töövalmiduse suurendamist ning tööturule minekut,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Kevadel läbi viidud pilootprojekt aitas välja selgitada, kui palju erinevates piirkondades abivajavaid noori on. Nüüd tuleb tööd jätkata.“

Kevadel alustasid noortegarantii tugisüsteemi kasutamist 36 kohalikku omavalitsust. Nelja kuu jooksul jõudsid seires osalenud omavalitsused võtta ühendust ligi poolte nimekirjas olnud noortega. Täpsem abivajadus selgitati välja 18% ehk 560 pöördumise saanud noorega, kellest 5% ehk 156 noort, tunnistasid, et vajavad haridustee jätkamisel või töö leidmisel abi.

„Nii Tartu kui ka teiste omavalitsuste juhtumikorraldajate senine kogemus näitab, et tegu on väga mitmekesise sihtrühmaga, kus esmane kontaktivõtt ja usaldussuhte loomine on otsustava tähtsusega. Noorte vajadus toe järele väga erinev, on neid, kes soovivad lihtsalt täiendavat informatsiooni edasiõppimise või töötamise kohta, aga on ka neid, kelle puhul ei saa õppimisest või tööle asumisest üldse rääkidagi, sest esmalt tuleb lahendada eluaseme, tervise või sotsiaalse võrgustikuga seotud murekohad,“ ütles Tartu Linnavalitsuse juhtumikorraldaja Kelli Ilisson.

Tema sõnul vajatakse abi nii seadusandluses orienteerumisel, toetuste taotlemisel kui ka teenustele jõudmisel. Seega peab inimene, kes noortega ühendust võtab ja abi pakub, tegema tihedat koostööd erinevate osapooltega. Olulised on nii individuaalne töö noorega ja juhtumikorraldus kui ka valdkondadeülene koostöö.

Võrreldes kevadega jätkavad noortele abi pakkumist 25 kohalikku omavalitsust, lisandunud on 13 uut tulijat. 11 omavalitsust on otsustanud noortegarantii tugisüsteemi kasutamist mitte jätkata, levinud põhjusena tuuakse välja ressursside puudust, mis takistab abivajavatele noortele toe pakkumist. Lisaks on üle-Eesti veel 29 kohalikku omavalitsust, kes noortegarantii tugisüsteemi hetkel ei kasuta, seega on tulevikus mitmetes regioonides võimalik oma piirkonna noortele pakutavat tuge suurendada ja süsteemiga liituda.

Noortegarantii tugisüsteemiga liitumise kohta saab lähemalt lugeda Tööelu portaalist

24.10.2018

Veel uudiseid samal teemal

 „Vaktsineerimine pakub vajalikku kaitset ja võimalust naasta kiiremini tavapärase töökorralduse juurde ja kutsun üles tegema ettevalmistusi vaktsineerimiseks, juhindudes selleks antavatest suunistest ning panustades, et kõik hoolekandeasutuste töötajad ning elanikud kasutavad võimalust vaktsineerimiseks," ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.
13.01.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium arutas omavalitsustega COVID-19 olukorda ja vaktsineerimise plaani

Tänasel sotsiaalministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu kohtumisel KOV juhtide ja sotsiaalosakondade juhatajatega arutati COVID-19 olukorda hoolekandeasutustes ning sotsiaalkindlustusamet ja terviseamet andsid ülevaate toest COVID-19 ennetamisel hoolekandeasutustes. Sotsiaalministeerium selgitas omavalitsustele lähinädalate vaktsineerimise plaane. Samuti anti ülevaade toiduabi uuest korraldusest.

Kaanefoto
31.12.2020

2021. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas

Jaanuarist aprillini makstakse haigushüvitist alates teisest päevast. 1. oktoobrist saavad kõik 65-aastased ja vanemad tasuta vaktsineerida gripi vastu. 1.aprillist tõuseb vanaduspension enam kui 20 euro võrra, selleks tõstetakse pensioni baasosas 16 euro võrra ning lapse kasvatamise eest suureneb pensionilisa. Rahvapension tõuseb 30 euro võrra.