Sa oled siin

Valitsus arutas pikaajalise hoolduse süsteemi muudatusi

„Sotsiaalministeerium on koostöös partneritega pikalt otsinud lahendusi hoolduskoormuse leevendamiseks, sest riigil tuleb teha tulevikku vaatavaid ja pikaajalise mõjuga otsuseid, kuna rahvastik vananeb ja tänane teenuste pakkumise korraldus ei ole enam jätkusuutlik,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
„Sotsiaalministeerium on koostöös partneritega pikalt otsinud lahendusi hoolduskoormuse leevendamiseks, sest riigil tuleb teha tulevikku vaatavaid ja pikaajalise mõjuga otsuseid, kuna rahvastik vananeb ja tänane teenuste pakkumise korraldus ei ole enam jätkusuutlik,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Valitsus arutas eile sotsiaalministeeriumi ettepanekuid pikaajalise hoolduse jätkusuutlikuks korralduseks, rahastamiseks ja omastehooldajate toetamiseks.

„Sotsiaalministeerium on koostöös partneritega pikalt otsinud lahendusi hoolduskoormuse leevendamiseks, sest riigil tuleb teha tulevikku vaatavaid ja pikaajalise mõjuga otsuseid, kuna rahvastik vananeb ja tänane teenuste pakkumise korraldus ei ole enam jätkusuutlik,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.“ „Tulevikus suureneb veelgi nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele ning tõusmas on nii eakate kui erivajadusega inimeste arv.“

Sotsiaalministeerium tegi rea kaugemale ulatuvaid ettepanekuid, mille kaudu pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge. Ettepanekud puudutasid hooldajate tööhõives osalemise toetamist sotsiaalmaksu erisuse loomise kaudu, mis soodustab osaajaga töötamist ja kindlustab hooldajale suurema pensioni tulevikus. Töö- ja pereelu ühitamise soodustamiseks esitati ettepanek hoolduspuhkuse kasutamise laiendamiseks, sidudes hoolduspuhkuse saamise õigus lahti hooldatava puude raskusastmest ning puhkust hüvitatakse töötaja sotsiaalmaksuga maksustatava keskmise tulu alusel. Omastehooldajatele sobiva toe pakkumine koolituste ja teenuste näol töötatakse välja Euroopa Sotsiaalfondi vahendite abil.

Sotsiaalkaitseministri sõnul tuleb teenuse saajate kulude jätkuva kasvu tõttu leida lahendused, kuidas võimaldada kõige suurema hooldusvajadusega inimestele kvaliteetne ja rahaliselt kättesaadav teenus ning motiveerida omavalitsusi eelisarendama kodus elamist toetavaid teenuseid. „Täna ei ole enam võimalik täiendavate rahastusallikate loomiseta liikuda tulemuslikuma pikaajalise hoolduse süsteemi suunas,“ lisas Riisalo.  

Üheks suurimaks kitsaskohaks on praegu väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kui enim kasutatud sotsiaalteenuse rahastamine. 2019. aastal kasutas teenust 13 048 inimest. Teenuse kogukulud olid u 78 miljonit eurot, millest teenuse saajad ja nende pereliikmed rahastasid u 61 miljonit eurot (78%) ja kohalikud omavalitsused u 17 miljonit eurot (22%).

Olukorra parandamiseks tuleb vähendada inimeste ja lähedaste panust väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamisel ning rakendada komponendipõhist teenuse eest tasumise rahastusmudelit. Mudeli kohaselt hakkaksid inimesed edaspidi maksma majutuse- ja toitlustuse komponentide eest ja kohalikud omavalitsused riigi toel hoolduskomponentide eest.

Nii 2020. aastal kui eile Vabariigi Valitsuse tehtud otsusele liikuda edasi KOV ja riigi partnerlusmudeliga, tuleb tänases olukorras tegeleda alternatiivsete rahastusskeemide väljatöötamisega, et inimesed ei jääks neile vajaliku abita ja väheneks nende koormus üldhooldusteenuse rahastamisel, samuti luua omastehooldajatele senisest suuremad sotsiaalsed garantiid hoolduspuhkuse ja pensioni näol. Eelnimetatud muudatuste elluviimiseks vajaliku rahastuse küsimusi käsitletakse riigi eelarvestrateegia koostamise käigus.

Taust:

Kui 2020. aasta 1. jaanuari seisuga oli 65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikus 20%, siis prognoosi järgi suureneb see 2040. aastaks 25,6%-ni. 2020 aasta alguses oli Eestis puudega inimesi kokku 154 280, mis moodustas rahvastikust 11,6%. Prognooside järgi see osakaal suureneb ning 2040. aastaks võib puudega inimesi olla Eestis hinnanguliselt 17% rahvastikust.

Üldhooldusteenusele võrdluseks osutati 2019. aastal koduteenust 7 274 inimesele, 2017. aastal 6400le inimesele. Kohalike omavalitsuste kulutused koduteenusele olid ca 8,5 miljonit eurot aastas, teenuse saajate ja nende pereliikmete osalus ca 0,43 miljonit eurot aastas. Koduteenuse saajate arv on viimase viie aasta jooksul püsinud 6200-7200 juures, kuid on jätkuvalt poole võrra väiksem kui üldhooldusteenuse kasutajate arv.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse sõnul on tänavused väikeprojektide teemad mitmekesised ning kandideerida saavad seetõttu väga eriilmelised projektid. Kokku on valdkondlikke teemasid kümme.
16.04.2021|Sotsiaalministeerium

Tänasest saab taotleda sotsiaal- ja tervisevaldkonna väikeprojektidele rahastust

Sotsiaalministeerium avab täna, 16. aprillil, sotsiaal- ja tervisevaldkonna väikeprojektide taotlusvooru, mida rahastatakse hasartmängumaksu laekumisest. Taotlusvooru kogumaht on 100 000 eurot, maksimaalne toetus projekti kohta on 8000 eurot.

„Selleks, et harvikhaiguse diagnoosiga laste pered saaksid lapsele puude raskusastme kujunemise ennetamiseks vajalikku eritoitu võimaldada, on vaja lapsi ja nende peresid rahaliselt toetada,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
16.04.2021|Sotsiaalministeerium

Riik täiendas harvikhaiguste loetelu ja rohkem lapsi hakkab saama toetust

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo allkirjastas määruse, millega laiendatakse senist harvikhaiguste loetelu kuue diagnoosi võrra. Nende harvikhaiguste puhul makstakse sotsiaaltoetust ka lastele, kel puude raskusaste pole veel välja kujunenud.