Sa oled siin

Valitsus eraldas terviseameti tugevdamiseks ja isikukaitsevahendite varu suurendamiseks kokku 3,5 miljonit eurot

terviseamet
"Vastavalt tervishoiu valmisolekuplaanile suurendame terviseameti võimekust nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje tõhustamiseks," ütles sotsiaalminsiter Tanel Kiik.

Vabariigi Valitsus otsustas tänasel istungil eraldada 2020. aastal täiendavalt 1,016 miljonit eurot terviseameti tugevdamiseks, et suurendada ameti võimekust koroonaviiruse leviku tõkestamisel. Ühtlasi eraldati 2,5 miljonit eurot sotsiaalvaldkonna isikukaitsevahendite riikliku varu suurendamiseks kahe nädala jao võrra.

„Terviseametil on haiguspuhangu ohjamisel võtmeroll nii epidemioloogilise olukorra seiramisel ja tervishoiusüsteemi juhtimisel kui ka nakkusahelate väljaselgitamisel. Samuti haigestunute ja lähikontaktsete nõustamisel ja jälgimisel, andmete kogumisel ja analüüsimisel, tervishoiu- ja hoolekandeasutuste nõustamisel, elanikkonna ning partnerite teavitamisel. Kevadel puhkenud globaalse pandeemia ajal tegutseti sageli maksimaalse võimekuse piiril,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Vastavalt tervishoiu valmisolekuplaanile suurendame terviseameti võimekust nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje tõhustamiseks. Terviseameti tugevdamiseks eraldatud lisaraha võimaldab värvata täiendavat tööjõudu ja tõhustada olemasolevaid digilahendusi.“

Tervishoiukriisideks valmisoleku tõstmiseks on kavas luua terviseameti juurde 27 uut ametikohta ja värvata lisaks väljastpoolt kuni 44 inimest võrgustikukoostöö ja valdkondliku nõustamise tõhustamiseks, sh 20 inimest lähikontaktsete seireks regioonides. IT-arendusteks mõeldud raha võimaldab muuhulgas arendada terviseameti laborite infosüsteemi ning terviseametile operatiivselt haiglate patsiendivoo ja ravivõimekuse kohta ülevaateid andvat infosüsteemi MEDSITREP.

„Terviseameti juurde on kavas moodustada üle-eestilise ekspert-võrgustik, mis koordineerib parimaid praktikaid kõikides Eesti tervishoiuasutustes, et meditsiinitöötajad oleksid varustatud asjakohase infoga. Samuti arendame vajalikke digilahendusi ja terviseameti analüütilist võimekust,“ ütles terviseameti peadirektori kt Mari-Anne Härma. „Eesmärk on luua inimestele ja otsuste tegijatele selge pilt Eesti tervishoiust, nakkushaigustest ja vaktsineerimisest. Seeläbi muutuvad ka sõnumid ja soovitused elanikkonnale kiiremaks ja täpsemaks. Samuti suureneb terviseameti võimekus jälgida nakkusahelaid ja tuvastada kiiremini nakkuse levikut, et ei tekiks kohe vajadust kehtestada üleriigilisi piiranguid.“

Lisaks eraldati Vabariigi Valitsuse reservist 2,5 miljonit eurot riigi keskse isikukaitsevahendite tegevusvaru juurde täiendavate vahendite hankimiseks sotsiaalhoolekande sektori tarbeks kahe nädala vajaduse ulatuses ning selle hoidmiseks ja vajadusel jaotamiseks. Sellega on riigi keskses varus tagatud hoolekandeasutustele isikukaitsevahendeid vähemalt kuueks nädalaks. Riiklik varu on mõeldud kasutamiseks ennekõike kriisiolukorras, et pakkuda sotsiaalteenuse osutajatele täiendavat riiklikku tuge. Igapäevase vajaduse tarbeks ning vajadusel kiireks reageerimiseks haiguspuhangu korral on sotsiaalteenuse osutajatel soovituslik soetada ja hoida ka ise kohapeal vähemalt ühe kuu isikukaitsevahendite varu.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 vaktsineerimine
28.02.2021|Sotsiaalministeerium

COVID-19 vaktsineerimise tempo kasvab, sel nädalal on tehtud ligi 24 000 vaktsineerimist

Tänahommikuse seisuga on Eestis kokku tehtud 112 503 COVID-19 vaktsineerimist. Vähemalt ühe doosiga on praeguseks vaktsineeritud 78 576 ja mõlemad vaktsiinidoosid on saanud 33 927 inimest. Sel nädalal on hommikuse seisuga tehtud 23 751 vaktsineerimist, mida on ligi 20% võrra rohkem kui eelmisel nädalal. Vaktsineerimise tempo on tõusnud kuus nädalat järjest.

COVID-19
27.02.2021|Sotsiaalministeerium

Tervisevaldkonna peaeesmärkideks on COVID-19 kriisi ületamine, Eesti inimeste tervena elatud eluea pikendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises

Vabariigi Valitsuse tegevuskava aastateks 2021-2023 seab tervisevaldkonnas eesmärgiks COVID-19 pandeemiast väljumise, Eesti inimeste tervena elatud eluea tõstmise ning ebavõrdsuse vähendamise tervises. COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks pikendatakse haigushüvitise maksmist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni ning kavas on võimaldada maist alates tasuta kodulähedast COVID-19 vastast vaktsineerimist kõigile Eesti inimestele.