Sa oled siin

Valitsus jätkab tööd COVID-19 kriisist väljumiseks ja Tallinna Haigla rajamiseks toetuse saamiseks

Tallinna haigla
„Uus kaasaegne meditsiinilinnak tõstab oluliselt ka meie valmisolekut tulevasteks kriisideks ning on tervishoiu reformimise seisukohalt vältimatult vajalik projekt," ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Valitsuskabinet kiitis eile heaks Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu ning REACT-EU rahade jaotuse ettepaneku, millest 523 miljonit eurot suunatakse tervishoidu. Tervishoiule taotletakse REACT-EU rahadest enam kui 88 miljonit eurot muuhulgas COVID-19 vaktsineerimise, koroonaviiruse testimise, haiglate kriisideks valmisoleku tõstmise ja seireuuringute rahastamiseks. Taaste- ja vastupidavusrahastust taotletakse 380 miljonit eurot Tallinna Haigla rajamiseks.

„Uue valitsuse esmane ülesanne on COVID-19 kriisi ületamine. Järgmistel kuudel tuleb meil ühiskonna ja riigina tõsiselt pingutada, et tervisesüsteem suudaks vastu pidada, kuni meil on arvestatav osa elanikkonnast ja eeskätt riskirühma kuuluvad inimesed COVID-19 vastu vaktsineeritud. Raske haiguse vältimiseks ja tavapärase elukorralduse juurde naasmiseks on vaktsineerimine ainuke toimiv lahendus,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Esialgu on Eestisse jõudvad vaktsiinikogused piiratud, kuid riik on tellinud piisavalt vaktsiinidoose igale inimesele. Oleme seadnud eesmärgiks võimaldada alates maikuust tasuta ja kodulähedast vaktsineerimist kõigile soovijatele.“

Euroopa kriisirahastust REACT-EU on kavas 22,3 miljoni euro ulatuses rahastada koroonaviiruse testimist, riigi ravimivaru suurendamist, vaimse tervise ja ohvriabi, infektsioonialase nõustamise koolitusi üld- ja erihoolekandeasutustes, koroonaviiruse seire- ja teadusuuringuid ning vajaliku tervishoiupersonali tagamist. COVID-19 vaktsiini ja vaktsineerimistarvikute soetamiseks ning vaktsineerimise korraldamiseks suunatakse REACT-EU vahenditest 25,15 miljonit eurot.

Tervishoiu hädaolukordadeks valmisoleku tõstmiseks toetatakse kokku 12,6 miljoni euroga haiglavõrgu arengukava haiglates olemasolevate palatite ümberehitamist isolatsioonipalatiteks või uute isolatsioonipalatite loomist, sh hapnikravi võimekuse tõstmist. Samuti on kavas tõsta valmisolekut raviteenuste jätkamiseks pikaajaliste elektrikatkestuste korral. Üldhooldekodude kohandamist nakkushaiguste leviku paremaks tõkestamiseks ja haigestunutele parema hoolduse pakkumiseks rahastatakse 4 miljoni euroga.

Jätkame Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi, et nüüdisajastada Euroopa Liidu toel tervishoiutaristu üle kogu Eesti. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja kriisidele reageerimise võimekuse tõstmiseks suunatakse 24,64 miljonit eurot haiglate infrastruktuuri kaasajastamiseks. Sellest on kavas toetada SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse ja B-korpuse palatiosakonna ning SA Tartu Ülikooli Kliinikumi A-korpuse rekonstrueerimist. Samuti toetatakse Hiiumaa haigla ja Järvamaa haigla erakorralise meditsiini osakonna kaasajastamist ning Lõuna-Eesti haigla ja Kuressaare haigla rekonstrueerimist.

Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu  rahastamiskava ettepaneku alusel taotleb Eesti Euroopa Liidu vahenditest 380 miljonit eurot Tallinna Haigla rajamise toetuseks ja 55,56 miljonit eurot kolme uue kiirabikopteri soetamiseks. 

„Tallinna Haigla on Eesti tervishoiu sajandi projekt, mis tuleb Euroopa Liidu vahendite toel ära teha. See on ühtviisi oluline nii meie patsientidele kättesaadava ja kvaliteetse arstiabi tagamiseks kui tervishoiutöötajatele kaasaegsete töötingimuste pakkumiseks,“ ütles minister Tanel Kiik. „Uus kaasaegne meditsiinilinnak tõstab oluliselt ka meie valmisolekut tulevasteks kriisideks ning on tervishoiu reformimise seisukohalt vältimatult vajalik projekt.“

Projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 500 miljonit eurot ning selle elluviimine toimub tihedas ja heas koostöös Tallinna linnaga.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19
27.02.2021|Sotsiaalministeerium

Tervisevaldkonna peaeesmärkideks on COVID-19 kriisi ületamine, Eesti inimeste tervena elatud eluea pikendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises

Vabariigi Valitsuse tegevuskava aastateks 2021-2023 seab tervisevaldkonnas eesmärgiks COVID-19 pandeemiast väljumise, Eesti inimeste tervena elatud eluea tõstmise ning ebavõrdsuse vähendamise tervises. COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks pikendatakse haigushüvitise maksmist alates 2. haiguspäevast kuni 2021. aasta lõpuni ning kavas on võimaldada maist alates tasuta kodulähedast COVID-19 vastast vaktsineerimist kõigile Eesti inimestele.

COVID-19 vaktsineerimine
20.02.2021|Sotsiaalministeerium

Iga viies üle 80-aastane on vähemalt ühe vaktsiinidoosiga vaktsineeritud

Sel nädalal on Eestis tehtud üle 18 600 vaktsineerimise, mis on uus rekord ning vaktsineerimisi tehakse nädalavahetusel. Vähemalt ühe vaktsiinidoosi on praeguseks saanud 61 316 inimest ja mõlemad vaktsiinidoosid 25 831 inimest, kokku on vaktsineerimisi tehtud 87 147. Üle 80-aastastest on praeguseks vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud viiendik. Eelolevatel nädalatel jätkub paralleelselt nii riskirühma kuuluvate inimeste kui ka eesliinitöötajate vaktsineerimine.