Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse mõjul raskustesse sattunud tööandjate ja töötajate toetamise meetme

Valitsus kiitis heaks koroonaviiruse mõjul raskustesse sattunud tööandjate ja töötajate toetamise meetme

Valitsus kiitis heaks toetusmeetme töötajatele ja tööandjatele, millega leevendada koroonaviiruse mõjude piirangutest tingitud majandusraskusi.

„Pean õigeks, et raskel ajal tuleb riik töötajatele ja tööandjatele appi ning hüvitab töötajatele 70 protsenti viimase 12 kuu keskmisest brutopalgast aidates sellega surutise alla sattunud tööandjatel säilitada töökohti ning vältida koondamisi. Samuti toetame seeläbi ettevõtete majandustegevuse jätkumist. Vajadusel kaalub Töötukassa nõukogu ka toetusmeetme täiendamist ning uute meetmete rakendamist,“ sõnas Töötukassa nõukogu esimees ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Kava kohaselt hüvitab Töötukassa töötajale 70% möödunud 12 kuu keskmisest töötasust aga mitte rohkem kui 1000 eurot. Samuti panustavad tööandjad, kes maksavad vähemalt 150 eurot. Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse tasuvad oma osalt ise nii Töötukassa kui tööandjad. Võimaluse korral võiksid tööandjad jätkata senise töötasu maksmist.

Hüvitist saavad taotleda kõik tööandjad sõltumata ettevõtte suurusest, kes vastavad kahele kvalifitseerimistingimusele kolmest:  tööandja käive või tulud on viiruse mõjul langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga; tööandjal pole tööd anda vähemalt 30% töötajatest või tööandja on pidanud 30% töötajatest vähendama palka vähemalt 30%. Hüvitist makstakse ainult nende töötajate eest, kellele tööandjal pole tööd anda või kelle töötasu on juba töökoormuse languse tõttu vähendatud.

Tegemist on ajutise meetmega, mis kestab märtsist maini, ja tööandja saab kasutada sellest perioodist kahte kuud, kuna tööandjad võivad raskustesse sattuda erinevatel aegadel. See meede on osa valitsuse majandusmeetmete paketist, millega soovime aidata töötajaid ja tööandjaid.

Toetusmeede jõustub tagasiulatuvalt 1. märtsist 2020. Vähenenud töötasu hüvitiste meetme maksumus on 250 miljonit eurot.


Loe lisaks:

Täpsem info Töötukassa veebilehel
Tööhõive programm 2017-2020 
Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2016. a määruse nr 130 „Tööhõiveprogramm 2017–2020” muutmine

Veel uudiseid samal teemal

„Euroopa Liidus tuleb tagada õiglased töötingimused, sh palk ning adekvaatne sotsiaalkaitse kõigile töötajatele nii liikmesriikidest kui kolmandatest riikidest. Hoogu kogub ka platvormitöö, mis pakub inimestele väga erinevas vormis töötamise võimalusi tagamata samas alati piisavaid sotsiaalseid garantiisid, mis seab osa platvormitöötajad teistega võrreldes kehvemasse olukorda,“ sõnas tervise- ja tööminister Kiik.
25.09.2021

Kiik: Euroopa Tööjõuametist peab saama riikidele tugev partner üle-Euroopaliste tööjõu probleemide lahendamisel

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kohtus eile Eestis visiidil viibiva Euroopa Tööjõuameti (ELA) peadirektori Cosmin Boianguga, et arutada tööjõu piiriülese liikumise küsimusi EL-is ning ELA rolli ja võimalikku abi nende küsimuste lahendamisel. Oluliste teemadena käsitleti ka kolmandatest riikidest pärit tööjõu teemat ning platvormitöö üha aktiivsema kasutamisega seotud küsimusi.

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.