Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Valitsus kiitis heaks muutuvtunnikokkulepete kasutamise jaekaubanduses

Muudatusega piloteeritakse jaekaubanduses 2,5 aasta jooksul paindlikku tööaja kasutust võimaldavaid muutuvtunnikokkuleppeid.
Muudatusega piloteeritakse jaekaubanduses 2,5 aasta jooksul paindlikku tööaja kasutust võimaldavaid muutuvtunnikokkuleppeid.

Tänasel istungil algatas valitsus aprilli alguses sõlmitud sotsiaalpartnerite heatahte kokkuleppe alusel koostatud seadusemuudatused. Muudatusega piloteeritakse jaekaubanduses 2,5 aasta jooksul paindlikku tööaja kasutust võimaldavaid muutuvtunnikokkuleppeid. Sellised kokkulepped aitavad tööandjatel paindlikumalt oma töötajate tööaega korraldada ning tulla paremini toime tingimustes, kus hooaja tõttu võivad töömaht ning tööjõuvajadus ajutiselt muutuda.

„Tänapäevane tööõigus peab kaasas käima muudatustega tööturul, pakkudes töötajatele vajalikku kaitset ja ohutut töökeskkonda ning samal ajal olema tööandjate konkurentsivõime säilitamiseks piisavalt paindlik. Seetõttu soovime võimaldada paindlikult leppida kokku töötundide suurendamises näiteks kampaaniate ajal, kuid vähendada töötajate palkamist võlaõiguslike lepingutega, mis ei paku töötajatele samaväärset kaitset kui töölepinguga töötamine. Seejuures jääb töötajale õigus muutuvtundide alusel töötamisest loobuda,“ selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Muutuvtunnikokkuleppe järgi võib töötaja lisaks oma tavapärasele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Muutuvtunnikokkulepped peavad vastama järgmistele tingimustele:

  • muutuvtunnikokkuleppe võib sõlmida jaekaubanduse tegevusalal tegutsev tööandja;
  • muutuvtunnikokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär;
  • muutuvtunnikokkulepe tuleb sõlmida kirjalikus vormis;
  • kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi kokku lepitavad, soov muutuvtunnikokkuleppe alusel töötamiseks peab tulema töötajalt. Töötaja peab ka kinnitama pakutavate muutuvtundide vastuvõtmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
  • tööandjal tuleb muutuvtunde pakkuda vähemalt 24 tundi ette;
  • tööandja peab töötaja muutuvtundide üle eraldi arvestust;
  • muutuvtunde võib summeerida;
  • tööandja võib muutuvtunnikokkuleppe sõlmida kuni 17,5%-ga oma töötajatest, mis tähendab, et kokkuleppe saab sõlmida tööandja, kellel on vähemalt kuus töötajat.

Muutuvtunnikokkulepete regulatsioon on tähtajaline ja kehtib 2,5 aastat. Muudatused on kehtestatud tähtajalisena, mis võimaldab enne perioodi lõppu koos tööturu osapooltega selle mõjusid hinnata ning otsustada, kas muutuvtunnikokkulepete sõlmimist on otstarbekas pikendada või laiendada ka teistele sektoritele.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
21.09.2021|Sotsiaalministeerium

Vabatahtlike seltsiliste tegevus hoolekandes laieneb üle-eestiliseks

Sotsiaalministeerium jätkab vabatahtlike kaasamise koostöö mudeli elluviimist hoolekandesüsteemis. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi.