Sa oled siin

Valitsus kiitis heaks ohvriabiseaduse muutmise eelnõu

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna

Ohvriabi seaduse muutmise eelnõuga korrastab riik ohvriabi valdkonda ning annab inimkaubanduse, seksuaalse väärkohtlemise ja naistevastase vägivalla ohvritele parema juurdepääsu teenustele.

Seaduse tasandil sätestatakse naistevastase vägivalla ohvritele uus naiste tugikeskuse teenus, mis seni on olnud reguleerimata. Uus teenus sisaldab nii turvalist majutust kui ka erinevaid nõustamisi. Naiste tugikeskuse teenust hakkab edaspidi korraldama sotsiaalkindlustusamet ning teenusele esitatavad nõuded kirjeldatakse selgelt seaduses. See võimaldab senisest paremini kontrollida teenuse kvaliteeti ning saada usaldusväärset statistikat, mis kokkuvõttes aitab korrastada ohvriabi valdkonda.

„Naiste tugikeskuste abi kasutab ligikaudu 1800 naist aastas ja kõige olulisem on, et ohvritel oleks ligipääs kvaliteetsele teenusele. Eestis on hulk väga tublisid mittetulundusühinguid, kelle toel vägivalla ohvriks sattunud naiste abistamine on aastate jooksul arenenud, kuid siiani on see teenus toiminud suuresti projektipõhiselt,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. „Nüüd saab naiste tugikeskuste teenus aga seadusliku raamistiku. Täna on kõikides Eesti maakondades avatud kohalikud naiste tugikeskused, mis pakuvad turvalist pelgupaika ja abi, kuid seadusemuudatus toob naiste tugikeskustele suurema töörahu ja teeb süsteemi selgemaks.“

Eile tutvustas sotsiaalkaitseminister ohvriabi seaduse muudatusi ka Riigikogu lähisuhtevägivalla ennetamise ja ohvrite toetusrühma liikmetele. „Seni on naiste tugikeskused pidanud hakkama saama ebastabiilse rahastusega. Uue seaduse üheks eesmärgiks on tagada tugikeskuste rahastamise läbipaistvus ja suurem stabiilsus, kuid loomulikult on kõige olulisem, et ohvritest naised ja nende lapsed saaksid üle Eesti võimalikult mitmekülgset ja kvaliteetset abi vägivallarattast välja tulemisel. Kavatseme seda eelnõud Riigikogus põhjalikult menetleda,“ ütles toetusrüha juht Liina Kersna.

Inimkaubanduse ohvritel ja seksuaalselt väärkoheldud alaealistel on eelnõu kohaselt võimalik edaspidi kuni 60 päeva saada teenuseid ilma kuriteoteadet esitamata, kui inimkaubanduse ohvreid abistav organisatsioon või sotsiaalkindlustusamet nad tuvastab. Kehtiva seaduse järgi defineeritakse ohvrina ainult neid, kelle osas on karistusseadustiku järgi alustatud kriminaalmenetlus. Samas on oluline, et ohvrile saaks abi pakkuda võimalikult kiiresti.
  
Inimkaubanduse ohvreid  jõuab täiendatud seaduse alusel teenuseid saama kuni 25 inimest aastas, seksuaalselt väärkoheldud alaealisi umbes 100. Plaanitavaid muudatusi tutvustati erinevates vägivallavastastes võrgustikes ning täiendavatel kohtumistel ohvreid abistavate organisatsioonidega.
 
Ohvriabi seaduse eelnõud hakkab nüüd menetlema Riigikogu, muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2017.