Sa oled siin

Valitsus kiitis heaks paindlikuma pensioni

Valitsus kiitis 5. aprilli istungil heaks pensionireformi eelnõu, millega muudetakse pension alates 2021. aastast paindlikumaks, muudetakse pensioni arvutamise valemit ning seotakse pensioniiga alates 2027. aastast keskmise oodatava elueaga.
Valitsus kiitis 5. aprilli istungil heaks pensionireformi eelnõu, millega muudetakse pension alates 2021. aastast paindlikumaks, muudetakse pensioni arvutamise valemit ning seotakse pensioniiga alates 2027. aastast keskmise oodatava elueaga.

Valitsus kiitis tänasel, 5. aprilli istungil heaks pensionireformi eelnõu, millega muudetakse pension alates 2021. aastast paindlikumaks, muudetakse pensioni arvutamise valemit ning seotakse pensioniiga alates 2027. aastast keskmise oodatava elueaga. Muudatused pensionivalemis ei puuduta väljateenitud pensione ega juba kogutud kindlustusosakuid, paindlikku pensionit saavad kasutada kõik soovijad.

„Riigi ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud. Inimeste palgad ongi erinevad, kuid ka väikese palga juures peab pension tagama piisava sissetuleku, et madalapalgaliste vaesusrisk ei võimenduks pensionieas,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Samavõrd on vaja ka paindlikkust, et jätkuks töökäsi ning vanemaealistel, kes täiskohaga töötada ei soovi või jaksa, oleks võimalusi eneseteostuseks.“

Sotsiaalkaitseministri sõnul saab Eesti pensionisüsteemi, mis koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsemast esimesest, palga suurusest sõltuvast teisest ja vabatahtlikust inimese panusel põhinevast kolmandast sambast. „Solidaarsem esimene sammas eeldab, et selle juures on ka palga suurusest sõltuv teine sammas. Suurem seos inimese enda panusega säilib tuleviku pensionäridel läbi teise samba ja soovijatel ka läbi vabatahtliku kogumispensioni,“ selgitas minister.

Muudatused pensionisüsteemis:

  • Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks. Inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmist soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.
  • 2021. aastast muutub riikliku vanaduspensioni valem. Pensionivalemi muutmisega hakkame töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguma edaspidi nn staažiosa, mis sõltub töötatud aastatest. Täielik üleminek staažiosale toimub plaanide järgi 2037. aastast. Enne seda on kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool kindlustusosa ja pool staažiosa. Senised kindlustusosakud jäävad inimesel alles, neid ümber ei teisendata. Seos palga suurusega säilib II ja III samba kaudu.
  • 2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise oodatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas demograafiliste arengutega ja rahvaarvu vähenedes on võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione.
  • Aastatel 1970-1982 sündinutele avatakse uuesti II sambaga liitumise võimalus.

Pensionisüsteemi muudatusi on ette valmistatud 2015. aastast, mil kogunes huvigruppe ja erinevaid riigiasutusi koondav riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse edendamise juhtrühm. Mullu 19. jaanuaril kiitis valitsuskabinet heaks pensionireformi põhimõtted ning andis sotsiaalministeeriumile koos rahandusministeeriumiga ülesande valmistada ette pensionireformi eelnõu.  Eelnõu kooskõlastamise käigus esitasid eelnõule muudatusettepanekuid ministeeriumid, sotsiaalpartnerid ning teised ametiasutused.

Pensionireformi eelnõu hakkab edasi arutama Riigikogu.
Rohkem infot pensionisüsteemi uuendamisest ministeeriumi veebis.

Veel uudiseid samal teemal

„Töötuse kiire kasvu ennetamiseks tuleb toetada ettevõtteid piirangute kehtimise ajal või sellele vahetult järgneval kuul, mil tööandjad maksavad piirangute perioodi eest palkasid välja. Toetuse maksmisega käib kaasas ka koondamise piirang, millega aitame säilitada töökohti toetades inimeste kindlustunnet ja sotsiaalset turvalisust,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
05.03.2021

Valitsuse kinnitatud töötasu jätkutoetuse maksmine aitab piirangutest enim mõjutatud ettevõtetel säilitada töökohti

​Valitsus kinnitas töötukassa nõukogu ettepanekul töötasu jätkutoetuse maksmise seoses COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutega. Toetust makstakse tööjõukulude osaliseks hüvitamiseks, kui töötaja tööaega või töötasu on vähendatud. Toetuse eesmärk on aidata ettevõtetel ajutised raskused ületada ja hoida töösuhteid ning vältida töötuse kiiret kasvu.

„Erivajadusega laste abi saamine ei tohiks sõltuda lapsevanema võimekusest esitada korduvaid taotlusi ja käia mööda erinevaid ametkondi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja spetsialistid peavad astuma ühte jalga ning tegema omavahel koostööd selleks, et laps saaks oma vajadustele vastavat abi ning keegi ei kukuks süsteemi aukudest läbi.“
04.03.2021|Sotsiaalministeerium

Riisalo ja Kersna alustavad erivajadusega laste tugiteenuste reformimist

Täna leppisid haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku, et üheskoos alustatakse tegevusi koalitsioonileppes toodud erivajadustega laste tugisüsteemi uuendamiseks. Muudatuste eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi.