Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

Eelnõuga luuakse võimalus lapse elukorralduslikes küsimustes, näiteks lapsega suhtlemise õigus, alaealise lapse elatis ja teatud juhtudel ka hooldusõiguse küsimused, jõuda kokkuleppele perelepitaja abiga. Eelnõu käsitleb perelepitusteenuse osutamist nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal, mis tähendab, et kohtule antakse võimalus suunata pere perelepitusteenusele enne, kui kohus ise asja sisuliselt menetlema hakkab.

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“

Selleks, et kindlustada perelepitusteenuse üle-eestiline kättesaadavus ja ühetaoline kvaliteet, on oluline, et riigis oleks piisaval määral vajalike kompetentsidega perelepitajaid, teenusele endale kui ka perelepitajatele oleks seatud kindlad nõuded ning nii peredel kui ka kohtutel oleks üks kindel kontakt, kuhu teenuse saamiseks pöörduda.

Igal aastal pöördub erinevate last puudutavate küsimuste lahendamiseks kohtusse ligi 4000 inimest. Perelepitusteenuse senisest suurem kasutamine suurendab kohtuväliste kokkulepete arvu ning vähendab seeläbi kohtute koormust. Perelepitussüsteemi loomist ja lapse elukorraldust puudutavate küsimuste eelkõige kohtuvälist lahendamist toetavad nii riigikohtu esimees kui ka õiguskantsler.

„Perelepitust oleme Tartus lapsevanematele pakkunud 8 aastat ja näinud, et perelepitusel on kohene mõju, kui lapsevanemad saavad lepitaja abil lapse elukorraldust puudutavates küsimustes läbi rääkida. Perelepituse pikaajaline mõju avaldub läbi teadlikumate ja tasakaalukamate suhete, parema suhtlemisoskuse,“ ütles Tartu linna sotsiaal-ja tervishoiuosakonna juhataja ja Lepitajate koolitaja Merle Liivak.

Suhtlus- ja hooldusõiguse küsimused moodustasid 2020. aastal ca viiendiku sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakonda tehtud pöördumistest. Lasteabitelefonile tehti 2020. aastal hooldusõigusega seotud kohtumenetlusega ja kohtuvälistes küsimustes 678 pöördumist. Ka Lastekaitse Liidu poole pöördub igal aastal aina rohkem peresid, kes soovivad nõu perekonnaõiguslike probleemide lahendamiseks. Küsimusi on nii elatise teemadel, lapse edasise elukorralduse kui ka lahkumineku kohta laiemalt.

Olukorras, kus Lastekaitse Liidu ja Advokatuuri koostööprojektis „Hea nõu lastega peredele“ on alates 2010 advokaadid tasuta perekonnaõiguslikes küsimustes nõustanud enam kui 1700 abivajajat, näeme vajadust riikliku perelepitussüsteemi järele igapäevaselt,“ ütles Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala. „On positiivne, et riik võtab ette reaalseid samme ühtlustatud perelepituseteenuse loomiseks, kuna perelepitusteenuse laialdasem kättesaadavus aitab kaasa lapsi säästva vanemlussuhte jätkumisele.“

Varje Ojala sõnul lõpeb lahku minnes vanemate paarisuhe, aga ei lõpe vanemlussuhe, sest lapsed vajavad jätkuvalt mõlema vanema tuge. Seega on lapsi puudutavate vaidluste puhul äärmiselt oluline olukorra võimalikult kiire, rahumeelne ja laste huvides lahendamine ning stabiilse elukorralduse jätkumine.

Uue seadusega saab sotsiaalkindlustusametist perelepitusteenuse koordineerija, mis tähendab, et SKA hakkab tegelema kogu riikliku perelepituse teenuse korraldusega, sealhulgas pere teenusele suunamise, teenuse rahastamise ning järelevalve teostamisega. Eelnõus kirjeldatud muudatuste vastuvõtmisel hakkavad perelepitusteenust vanematele vahendama SKA piirkondlikud koordinaatorid, kelle poole saab pöörduda nii kohtu suunamise kaudu kui ka otse.

Perelepitusteenuse loomine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi üks eesmärke. Seaduse planeeritav jõustumistähtaeg 2022. aasta 1. september.

Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riigikohtu lahend laiendab tänast õigusruumi ning sotsiaalministeerium võtab seda kindlasti arvesse. Meie esmane tegevus on viia kehtivad õigusaktid vastavusse riigikohtu suunistega. Seejärel vaatame tervikuna üle kogu puude tuvastamise loogika ja erinevate hüvede seotuse puudega, et tagada peredele võimalikult kiire, ühetaoline ja laste vajadustele vastav abi. Oluline on muuta abi saamine lapsevanematele lihtsamaks, vähendada bürokraatiat ja toetada vanema võimalusi keskenduda oma lapse arengu toetamisele
20.10.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium täiendab puude tuvastamise põhimõtteid

Värske riigikohtu lahendiga muudeti oluliselt kehtivat puude tuvastamise seadusandlust. Lahendi järgi tuleb edaspidi võtta lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamisel lisaks söömisele, hügieenitoimingutele, riietumisele, liikumisele ja suhtlemisele arvesse ka kõrvalabi vajadust ravitoimingute tegemisel.

20.10.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalkaitseminister arutab riigikogu fraktsioonidega pensioniebavõrdsuse vähendamise ja inimeste tööturul aktiivsena püsimise võimalusi

Sotsiaalkaitseminister arutab riigikogu fraktsioonidega pensioniebavõrdsuse vähendamise ja inimeste tööturul aktiivsena püsimise võimalusi