Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Valitsus kiitis heaks töökeskkonna nõuete muudatused

"Põhjaliku analüüsi ja huvigruppide kaasamise tulemusena on valminud arusaadav ja õigusselge töötervishoiu ja tööohutuse regulatsioon,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mille eesmärk on vähendada tööohutuse bürokraatianõudeid ning muuta töökeskkond turvalisemaks.

„Pikka aega muutmata olnud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses oli palju nõudeid, mis koormasid ettevõtjaid formaalsete kohustuste ja lisakuludega. Põhjaliku analüüsi ja huvigruppide kaasamise tulemusena on valminud arusaadav ja õigusselge töötervishoiu ja tööohutuse regulatsioon,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Uued nõuded suunavad tööandjat ka ise rohkem ohutu töökeskkonna peale mõtlema, kaitstes seeläbi ka töötajat paremini vahetut mõju omavate ohtude eest.“

Töötaja tuleb suunata tervisekontrolli lähtuvalt töös esinevatest ohtudest ning teatud ohutegurite, näiteks bioloogiliste ohtude ja kantserogeenide esinemisel, hakkab tervisekontroll toimuma enne töökeskkonnas ohuga kokkupuudet. Edaspidi võib tööandja saata töötaja esmasesse tervisekontrolli pikema tähtaja jooksul, mis tähendab, et tervisekontroll viiakse läbi katseaja jooksul, mitte enam tööle asumise esimesel kuul.

Tööandjal on edaspidi senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle, näiteks muudetakse töötajate juhendamine ja väljaõpe ning esmaabi ettevõtte vajadustest lähtuvaks.

Uue korra järgi antakse töötajale ja tööandjale võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb sätestada konkreetsed töötaja ja tööandja tegevused, mida käsitletakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele. Näiteks võivad sellisteks tegevusteks olla töötaja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine või tööandja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine, masinate, seadmete ja muude töövahendite ohutusnõuete eiramine.

Selleks et kaitsta töötajat ebamõistlike kokkulepete eest, sätestatakse rikkumise korral rakendatavale leppetrahvile ülempiir - töötaja poolse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kokku lepitav trahv ei tohi ületada töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Tööandja poolse nõuete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile ülempiiri ei seata.

Muudatusega kaotatakse tööandja kohustus teavitada tööinspektsiooni tegevuse alustamisest,  tegevusala muutmisest ja töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning esitada igal aastal töökeskkonnanõukogu tegevuse aastaaruanne. Lisaks ei pea tööandja tööinspektsioonile raporteerima enam kõiki kergeid tööõnnetusi, vaid juhtumeid, kus tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Edaspidi ei uuri tööinspektsioon tööõnnetusi kriminaalmenetluse läbiviimise ajal, et vältida tööõnnetuste uurimisel paralleelset menetlust.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2019. 

Veel uudiseid samal teemal

„Töötavate vähenenud töövõimega inimeste arvu kasv ning neid tööle võtnud tööandjate osakaalu suurenemine näitab liikumist töövõimereformile seatud eesmärkide suunas,“ ütles sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Brit Rammul. „Muutust on toetanud ka suurem paindlikkus töösuhetes – inimesed soovivad ja tööandjad on valmis pakkuma enam osaajaga tööd ning töötamist kaugtöö vormis.“
16.06.2021|Sotsiaalministeerium

UURING: Tööandjate hoiakud soosivad vähenenud töövõimega inimeste palkamist

Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Turu-uuringute AS läbiviidud tööandjate küsitlus näitas, et suurenenud on vähenenud töövõimega inimeste kaasamine tööturule, kuid suurem võiks olla tööandjate teadlikkus riigi pakutavatest toetusmeetmetest.

„Sotsiaaltööl on meie elus väga oluline osa, kuigi kõik inimesed ei pruugi seda iga päev märgata. Viimane aasta on pannud meid tõsiselt proovile. Mõnegi inimese elu on muutnud just sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja otsustav käitumine, suunamine ja asjatundlik nõu, teisele on tööl käimise eelduseks isikliku abistaja tugi, kolmanda pere puhul aga võimaldab professionaalne tugiisik erivajadusega lapse kasvatamise kõrvalt vanematel tööl käia,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
15.06.2021|Sotsiaalministeerium

Täna kuulutati välja 2020. aasta parimad sotsiaalvaldkonna töötajad

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon tunnustas täna Tartus, Vanemuise Kontserdimajas 2020. aasta parimaid sotsiaalvaldkonna töötajaid. Lisaks kuulutati välja aasta koostööpartner, aasta sotsiaaltööd kajastanud ajakirjanik ning aasta sotsiaalvaldkonna sõber.