Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Valitsus kiitis patsiendikindlustuse eelnõu heaks

patsiendikindlustus
Patsient saab edaspidi pöörduda hüvitise taotlemiseks kindlustusandja poole, kes konkreetsele raviasutusele kindlustust pakub, juhtumit menetleb ja otsustab kahju hüvitamise.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks tervishoiuteenuse osutajate vastutuskindlustuse ehk nn patsiendikindlustuse eelnõu. Loodav patsiendikindlustus aitab muuta tervishoidu patsientide jaoks turvalisemaks ning lihtsustab võimaliku kahju korral hüvitiste saamist.

„Patsiendikindlustuse loomisega saavad patsientide huvid senisest paremini kaitstud – süsteem toetab ohutumat ja kvaliteetsemat ravi, soodustab ravivigadest teavitamist ja nende ennetamist. Samuti muutub inimese jaoks lihtsamaks võimaliku tervisekahju tekkimisel hüvitise saamine,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Raviasutustel ja arstidel võimaldab uue süsteemi loomine edaspidi ohujuhtumitega senisest avatumalt ja julgemalt tegeleda ning neist õppida. See on tervishoius kauaoodatud ja vajalik samm.“

Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega tekib raviasutustele kohustus vastutuskindlustuse lepingu sõlmimiseks ning kui patsient saab raviprotsessis tervisekahju, mida oleks olnud võimalik vältida, siis kahjunõude korral hindab juhtumi asjaolusid ning maksab kindlustusjuhtumi korral välja kahjuhüvitise kindlustusandja. Praegu on patsiendil võimalik nõuda hüvitist otse raviasutuselt või kohtu kaudu ning soovi korral saada juhtumile eksperthinnang tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonilt.

Uue patsiendiohutus- ja kindlustussüsteemi loomise eesmärk on muuta kahju hüvitamine kannatada saanud inimese jaoks lihtsamaks ja kiiremaks võrreldes hüvitise taotlemisega kohtu kaudu või otse raviasutusega vaidlusse asudes. Patsient saab edaspidi pöörduda hüvitise taotlemiseks kindlustusandja poole, kes konkreetsele raviasutusele kindlustust pakub, juhtumit menetleb ja otsustab kahju hüvitamise. Kahju hakatakse hüvitama kindlate piirmääradeni sõltuvalt kahju suurusest.

Samas jääb patsiendile ka pärast kindlustusseltsilt otsuse saamist, kas juhtum kuulub hüvitamisele, võimalus pöörduda lepituskomisjoni poole otsuse vaidlustamiseks, kui ta otsusega ei nõustu. Lepituskomisjon luuakse terviseameti juurde.

Kolm aastat pärast kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi käivitumist on kavas analüüsida vastutuskindlustuse toimimist ning järgmise sammuna luua vajadusel patsiendikindlustusfond. Nii võib patsientidel tekkida edaspidi võimalus pöörduda kindlustusandjate moodustatava patsiendikindlustusfondi poole.

Koos vastutuskindlustuse regulatsiooni loomisega kaasajastatakse ka tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõudeid. Seadusega luuakse juhtumitest teavitamise kord, et ohu- ja kahjujuhtumeid ennetada ning seeläbi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja ohutust parandada.

Patsiendikindlustuse seaduse eelnõu on välja töötanud töörühm, kuhu kuulusid nii patsientide, arstide, õdede, perearstide, hambaarstide, haiglate,  eratervishoiuasutuste, Tartu Ülikooli ning Eesti Kindlustusseltside Liidu esindajad. Lisaks kaasati eelnõu väljatöötamisse kindlustusõiguse eksperdid, justiitsministeerium ja prokuratuur. Eelnõu läbis ametlikud kooskõlastusringid 2019. aastal. Patsiendikindlustuse seadus on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. juulil.

Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna 24. jaanuaril 2021 sõlmitud koalitsioonilepe aastateks 2021 – 2023 näeb ette patsiendikindlustuse süsteemi loomisega edasi liikumise, et tagada tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja patsiendiohutus.

Hüvitamise skeem:

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

vaktsineerimistõend
19.01.2022|Sotsiaalministeerium

Veebruaris vajab pikendamist ligi 75 000 vaktsineerimistõendit

Veebruari jooksul vajab vaktsineerimistõend TEHIKu andmetel pikendamist ligikaudu 75 000 inimesel, kel viimasest vaktsineerimisest on möödas enam kui 270 päeva. Enda tervise kaitsmiseks ja tõendi pikendamiseks tuleks teha tõhustusdoos ning luua patsiendiportaalis digilugu.ee uus vaktsineerimistõend.

COVID kulud
14.01.2022|Sotsiaalministeerium

Haigekassa reservkapitalist eraldatakse 29,06 miljonit COVID-19 kuludeks

Haigekassa nõukogu otsustas tänasel korralisel istungil teha valitsusele ettepaneku võtta kasutusele haigekassa reservkapitalist 29,06 miljonit eurot. Sellest 25,5 miljonit eurot suunatakse tervishoiuteenuse osutajatele COVID-19 haiguse ravikulude katteks ning COVID patsientidega töötavate tervishoiutöötajate kõrgema töötasu maksmiseks. Ülejäänud 3,56 miljonit eurot kasutatakse COVID-19 ravimite ostmiseks.