Sa oled siin

Valitsus kinnitas 213 miljoni euro eraldamise tervishoiu erakorraliste kulude katmiseks

tervishoiu erakorralised kulud
Kokku eraldatakse haigekassale 2020. aasta lisaeelarvest tervishoiu erakorraliste kulude katmiseks enam kui 213,2 miljonit eurot, millest ligi 40,7 miljonit töövõimetushüvitiste ning 172,5 miljonit eurot tervishoiusüsteemi kulude katmiseks.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks määruse, millega pannakse paika eriolukorras haigekassa kaudu makstavate hüvitiste ja tervishoiu täiendavate kulude katmise tingimused. Kokku eraldatakse haigekassale 2020. aasta lisaeelarvest tervishoiu erakorraliste kulude katmiseks enam kui 213,2 miljonit eurot, millest ligi 40,7 miljonit töövõimetushüvitiste ning 172,5 miljonit eurot tervishoiusüsteemi kulude katmiseks.

„Nii COVID-19 haigestunute ravi kui raviasutuste valmisoleku tõstmine võimalikuks suuremaks haiguspuhanguks on toonud tervishoiule täiendavaid erakorralisi kulusid,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Lisarahaga toetame meie haiglate, arstide, kiirabitöötajate, õdede ja teiste tervishoiutöötajate tööd. Samuti saame seeläbi hüvitada esimest kolme haiguspäeva, et inimestel oleks võimalik jääda haigestumisel koheselt koju isolatsiooni ning nende sissetulek säiliks praeguses keerulises majandusolukorras võimalikult suures ulatuses.“

Kõige suurema osa erakorralistest kuludest tervishoiusüsteemis moodustab haiglate ja eriarstiabi lisaraha vajadus ligi 150 miljoni euro ulatuses, mis on eeskätt seotud haiglate intensiivravivõimekuse suurendamisega ning hõlmab nii personali- kui ravikulusid.

Kvaliteetse arstiabi tagamiseks soetatakse haiglates juurde aparatuuri, sh hingamisaparaate ning mõnedel juhtudel on vajalikud ka ehitustööd vaheseinte paigaldamiseks või haiglate sissepääsude ümberehitamiseks. Oluliselt suurenevad ravimite, isikukaitsevahendite, desinfektsiooni ja jäätmekäitluse kulud. Haiglate ravimivaru suurendamiseks on arvestatud 2,1 miljonit eurot.

Esmatasandil kompenseeritakse koroonaviiruse tõrjumisega seotud täiendavaid kulusid hinnanguliselt 7,8 miljoni euro ulatuses. Muuhulgas kaetakse sellest rahast valveperearstikeskuste tööd, nimistuväliste patsientide teenindamist, kindlustamata inimestele vältimatu abi osutamist, isikukaitsevahendite soetamist ning perearsti nõuandeliini 1220 täiendavaid kulusid. Õendusabi lisakulu on 7,5 miljonit eurot ja kiirabi puhul 5,1 miljonit eurot.

COVID-19 viirusest tuleneva haigus- ja hoolduslehtede suurema kasutuse ning haiguslehtede esimese kolme päeva hüvitamiseks alates eriolukorra kehtestamisest kuni maikuu lõpuni suunatakse 40,7 miljonit. Eelnõu kohaselt tasub haigekassa 1.-3. haiguspäeva eest kõigile töötavatele inimestele 13. märtsist 2020 kuni eriolukorra lõppemiseni välja kirjutatud haiguslehtede puhul. Haigushüvitist makstakse 70% keskmisest tulust, mille kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse ravikindlustuse seaduse alusel. Haiguspäevade hüvitamine esimesest päevast aitab tagada, et inimene ei lähe tööle, kui ta on haigestunud või nakkusega kokku puutunud, vaid viibib isolatsioonis.

Vabariigi Valitsuse määrus „Eriolukorras Eesti Haigekassa kaudu hüvitiste ja teenuste eest maksmise tingimused ja kord“ jõustub pärast avaldamist Riigi Teatajas. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates eriolukorra algusest ehk 13. märtsist 2020.

Veel uudiseid samal teemal

koroonaviirus
22.10.2020|Sotsiaalministeerium

Uuring: 83 protsenti Eesti inimestest on valmis maski kandma

Oktoobri alguses Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes veidi kasvas. Olukorda hindab kriitiliseks 58% Eesti inimestest. 73% inimestest tunneb muret, et keegi võib eneselegi teadmata teda koroonaviirusega nakatada, 83% Eesti inimestest on valmis erinevates kohtades ja olukordades maski kandma, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud Turu-uuringute AS küsitlusest.

vaktsiin
15.10.2020|Sotsiaalministeerium

Eesti ühineb ka teise COVID-19 vaktsiinitootjaga sõlmitava eellepinguga

Eesti ühineb vaktsiinitootjaga Janssen Pharmaceutica NV sõlmitava eelostulepinguga COVID-19 vaktsiini soetamiseks ning taotleb lepinguga vaktsiini 300 000-le inimesele, mis võimaldab katta koroonaviiruse riskirühmade vaktsiinivajaduse. Vaktsiini soetamise kulud katab valitsus koostöös haigekassaga.