Sa oled siin

Valitsus kinnitas 213 miljoni euro eraldamise tervishoiu erakorraliste kulude katmiseks

tervishoiu erakorralised kulud
Kokku eraldatakse haigekassale 2020. aasta lisaeelarvest tervishoiu erakorraliste kulude katmiseks enam kui 213,2 miljonit eurot, millest ligi 40,7 miljonit töövõimetushüvitiste ning 172,5 miljonit eurot tervishoiusüsteemi kulude katmiseks.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks määruse, millega pannakse paika eriolukorras haigekassa kaudu makstavate hüvitiste ja tervishoiu täiendavate kulude katmise tingimused. Kokku eraldatakse haigekassale 2020. aasta lisaeelarvest tervishoiu erakorraliste kulude katmiseks enam kui 213,2 miljonit eurot, millest ligi 40,7 miljonit töövõimetushüvitiste ning 172,5 miljonit eurot tervishoiusüsteemi kulude katmiseks.

„Nii COVID-19 haigestunute ravi kui raviasutuste valmisoleku tõstmine võimalikuks suuremaks haiguspuhanguks on toonud tervishoiule täiendavaid erakorralisi kulusid,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Lisarahaga toetame meie haiglate, arstide, kiirabitöötajate, õdede ja teiste tervishoiutöötajate tööd. Samuti saame seeläbi hüvitada esimest kolme haiguspäeva, et inimestel oleks võimalik jääda haigestumisel koheselt koju isolatsiooni ning nende sissetulek säiliks praeguses keerulises majandusolukorras võimalikult suures ulatuses.“

Kõige suurema osa erakorralistest kuludest tervishoiusüsteemis moodustab haiglate ja eriarstiabi lisaraha vajadus ligi 150 miljoni euro ulatuses, mis on eeskätt seotud haiglate intensiivravivõimekuse suurendamisega ning hõlmab nii personali- kui ravikulusid.

Kvaliteetse arstiabi tagamiseks soetatakse haiglates juurde aparatuuri, sh hingamisaparaate ning mõnedel juhtudel on vajalikud ka ehitustööd vaheseinte paigaldamiseks või haiglate sissepääsude ümberehitamiseks. Oluliselt suurenevad ravimite, isikukaitsevahendite, desinfektsiooni ja jäätmekäitluse kulud. Haiglate ravimivaru suurendamiseks on arvestatud 2,1 miljonit eurot.

Esmatasandil kompenseeritakse koroonaviiruse tõrjumisega seotud täiendavaid kulusid hinnanguliselt 7,8 miljoni euro ulatuses. Muuhulgas kaetakse sellest rahast valveperearstikeskuste tööd, nimistuväliste patsientide teenindamist, kindlustamata inimestele vältimatu abi osutamist, isikukaitsevahendite soetamist ning perearsti nõuandeliini 1220 täiendavaid kulusid. Õendusabi lisakulu on 7,5 miljonit eurot ja kiirabi puhul 5,1 miljonit eurot.

COVID-19 viirusest tuleneva haigus- ja hoolduslehtede suurema kasutuse ning haiguslehtede esimese kolme päeva hüvitamiseks alates eriolukorra kehtestamisest kuni maikuu lõpuni suunatakse 40,7 miljonit. Eelnõu kohaselt tasub haigekassa 1.-3. haiguspäeva eest kõigile töötavatele inimestele 13. märtsist 2020 kuni eriolukorra lõppemiseni välja kirjutatud haiguslehtede puhul. Haigushüvitist makstakse 70% keskmisest tulust, mille kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse ravikindlustuse seaduse alusel. Haiguspäevade hüvitamine esimesest päevast aitab tagada, et inimene ei lähe tööle, kui ta on haigestunud või nakkusega kokku puutunud, vaid viibib isolatsioonis.

Vabariigi Valitsuse määrus „Eriolukorras Eesti Haigekassa kaudu hüvitiste ja teenuste eest maksmise tingimused ja kord“ jõustub pärast avaldamist Riigi Teatajas. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates eriolukorra algusest ehk 13. märtsist 2020.

Veel uudiseid samal teemal

ravimid
03.07.2020|Sotsiaalministeerium

Ravimite tarneraskuste ennetamiseks hakkavad hulgimüüjad andma iganädalast ülevaadet laoseisudest

Sotsiaalminister Tanel Kiik allkirjastas ravimite hulgimüügi tingimuste määruse muudatuse, millega pannakse suurema turumahuga ravimite hulgimüüjatele kohustus esitada ravimiametile iganädalasi ülevaateid ravimite laoseisu kohta Eestis. Muudatus on vajalik, et ennetada ravimite tarneraskuste tekkimist ja leevendada nende mõju patsientidele.

vaimne tervis
01.07.2020|Sotsiaalministeerium

Vaimse tervise roheline raamat: vaimset tervist tuleb väärtustada sama palju kui füüsilist

Sotsiaalministeeriumis esitleti täna, 1. juulil vaimse tervise rohelist raamatut, milles seatakse eesmärgiks panustada senisest enam vaimse tervise probleemide ennetusse, varajasse avastamisse ja õigeaegse kvaliteetse abi kättesaadavusse kõikjal Eestis.