Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Valitsus kinnitas erakorralise pensionitõusu 2023. aastaks

"Need otsused parandavad koosmõjus kõigi pensionäride toimetulekut, kuid eriti oluliseks pean aga väiksemat pensioni saavate mittetöötavate pensionäride olukorra parandamist, millele aitab kaasa just pensioni baasosa erakorraline tõstmine,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
"Need otsused parandavad koosmõjus kõigi pensionäride toimetulekut, kuid eriti oluliseks pean aga väiksemat pensioni saavate mittetöötavate pensionäride olukorra parandamist, millele aitab kaasa just pensioni baasosa erakorraline tõstmine,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Tänasel istungil kiitis valitsus heaks seaduseelnõu, millega tõuseb 2023. aasta algusest pension erakorraliselt 20 euro võrra. Pensioni baasosa tõus aitab parandada enam kui 321 000 pensionisaaja ja rahvapensioni määra tõus 3200 rahvapensionisaaja toimetulekut.

„Otsus erakorraliseks pensionitõusuks tehti riigieelarve strateegias aasta alguses, kui majandusprognoos viitas peatsetele kokkuhoiu vajadustele, mistõttu otsustasime erakorralise pensionitõusu ajastada 2023. aasta algusesse, samasse aega pensioniealiste keskmise pensioni tulumaksuvabastuse kehtima hakkamisega. Need otsused parandavad koosmõjus kõigi pensionäride toimetulekut, kuid eriti oluliseks pean aga väiksemat pensioni saavate mittetöötavate pensionäride olukorra parandamist, millele aitab kaasa just pensioni baasosa erakorraline tõstmine,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Pensioni baasosa suurus on praegu 235 eurot. See on kõikidel pensionäridel võrdne, baasosale lisandub staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa, mis on igal inimesel erinev sõltuvalt tema tööstaažist ja sissetuleku suurusest. Pärast erakorralist pensionitõusu 2023. aasta alguses oleks 44-aastase staaži puhul pensioni suurus ca 611 eurot, võrdlusena – 2021. aastal on see 552,38 eurot.

2022. aastal kasvavad pensionid prognooside kohaselt  1. aprilli indekseerimisega ca 38 eurot, mis teeb keskmise vanaduspensioni suuruseks 591 eurot. 1. jaanuari 2023. aasta erakorraline pensionitõus tõstab keskmise staažiga vanaduspensioni eeldatavalt 611 euroni ja prognooside järgi on alates 2023. aasta 1. aprillist keskmine vanaduspension u 654 eurot. Seega tõuseb keskmine pension 2023. aasta 1. aprilliks praegusega võrreldes u 100 euro võrra. Järgmisel aastal tõuseb ka üksi elava pensioniäri toetus seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktoobris neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2 kordne Statistikaameti avaldatav Eesti keskmine vanaduspension, mis 2022. aastal on 669 eurot.

Pensioni baasosa tõstmine vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra hinnanguliselt 1,6 protsendipunkti võrra. Kuigi absoluutses vaesuses elab Eesti pensionäridest alla 1 protsendi, on suhtelise vaesuse määr, mis on sissetulekute ebavõrdsuse näitaja, kõige kõrgem just 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas ja seda peamiselt seetõttu, et selles vanusegrupis on tööhõive väiksem ja elatakse tihti üksi. 2019. aastal elas Statistikaameti andmetel 41,4% 65-aastastest ja vanematest inimestest ja 76,8% üksinda elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest suhtelises vaesuses ehk nende netosissetulek jäi alla suhtelise vaesuse piiri, ehk 611 euro.

Rahvapension on mõeldud inimestele, kel ei ole vanaduspensionieas piisavalt pensionistaaži (15 aastat). Rahvapensioni määr on alates 2021. aasta 1. aprillist 255,18 eurot ja selle saajaid oli 2020. aastal  ligikaudu 3200.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2021 - 2023, mille sotsiaalse turvalisuse üheks tegevuseks on pensioni teise samba reformist vabaneva raha suunamine pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks, keskmise vanaduspensioni maksuvabaks muutmiseks ja erakorraliseks pensionitõusuks.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Hoolekandeasutuste pingutused nii tõhustusdooside tegemisel kui ka erinevad ennetusmeetmed koos kiirtestimisega on aidanud juba mitmeid nädalaid hoida hooldekodudes nakatumise madala ja loodetavasti see trend ka jätkub,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Kiidan ja tunnustan kõiki hoolekandeasutuste töötajaid ja julgustan jätkama vaktsineerimisega, sest andmed näitavad, et vaktsineeritud inimeste nakatumine on leebem ning hoiab ka haiglasse sattunute arvu madalal.“
25.01.2022|Sotsiaalministeerium

Tõhustusdoosid on aidanud hoida hooldekodude nakatumisnäidud madalal

Kolmandal nädalal nakatus hooldekodudes 58 elanikku, mis moodustab 0,2% kõigist nakatunutest ning 1,5% kõikidest hospidaliseeritutest. Niisamuti ei esinenud eelmisel nädalal hoolekandeasutustes ühtegi surmajuhtumit.

„Juba eelmise aasta alguses eraldas riik toiduabi ostmiseks ja jagamiseks lisavahendid 4,5 miljonit eurot, millega saime suurendada toiduabi jagamise mahtusid ligi poole võrra,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Lisaks laiendasime sellest aastast ka annetatud toiduabi sihtrühma, andes KOV sotsiaaltöötajale senisest suuremad õigused otsustada, kes on nende piirkonnas toiduabi vajajad. Peame riigina kindlustama raskustes inimeste toimetuleku ja seda mitte ainult kriisi tingimustes.“
25.01.2022|Sotsiaalministeerium

Eilsest alustati Euroopa Liidu toiduabi jagamist puudust kannatavatele inimestele

Eilsest hakati jagama puudust kannatavatele inimestele toiduabi Euroopa Liidu abifondist. Toiduabi jagamist korraldab maakondlikes jagamispunktides SA Eesti – Hollandi Heategevusfond ehk Eesti Toidupank. Ostetud toiduabi maksumus sellel jagamise korral on 400 000 eurot.