Sa oled siin

Valitsus kinnitas tänavuse pensionitõusu

„Vanemaealiste elujärje parandamine ja vaesusriski vähendamine on oluline osa nende turvatunde suurendamisest. Praeguses keerulises majandusolukorras ja tulenevalt COVID-19 kriisist on pensionite erakorraline tõstmine oluline, et suurendada vanemaealiste võimalusi katta vajalikud ravimikulud või tõsta võimekust tarbida erinevaid teenuseid. Meie püüdluseks on säilitada stabiilne pensionitõus, et tagada pensionäridele heaolu kasv,“ sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
„Vanemaealiste elujärje parandamine ja vaesusriski vähendamine on oluline osa nende turvatunde suurendamisest. Praeguses keerulises majandusolukorras ja tulenevalt COVID-19 kriisist on pensionite erakorraline tõstmine oluline, et suurendada vanemaealiste võimalusi katta vajalikud ravimikulud või tõsta võimekust tarbida erinevaid teenuseid. Meie püüdluseks on säilitada stabiilne pensionitõus, et tagada pensionäridele heaolu kasv,“ sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Valitsus kinnitas täna pensioni 2021. aasta indeksi väärtuseks 1,016. See tähendab, et 1. aprillist kasvavad pensionid keskmiselt 1,6%. Koos erakorralise pensionite tõstmisega kasvab 44-aastase staažiga inimese vanaduspension 24,29 eurot, millele lisandub täiendava pensionilisa tõus +3,6 eurot iga lapse kasvatamise eest.

„Vanemaealiste elujärje parandamine ja vaesusriski vähendamine on oluline osa nende turvatunde suurendamisest. Praeguses keerulises majandusolukorras ja tulenevalt COVID-19 kriisist on pensionite erakorraline tõstmine oluline, et suurendada vanemaealiste võimalusi katta vajalikud ravimikulud või tõsta võimekust tarbida erinevaid teenuseid. Meie püüdluseks on säilitada stabiilne pensionitõus, et tagada pensionäridele heaolu kasv,“ sõnas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Pensioni baasosa on pärast indekseerimist 219,3 eurot ja aastahinne 7,206 eurot. Pärast indekseerimist tõstetakse pensioni baasosa erakorraliselt 16 euro võrra, mis tingib pensionide baasosa kasvu 219,3 eurolt 235,3 euroni. Sellega koos suurenevad täiendavalt riiklikud pensionid. Rahvapensioni suurendatakse pärast indekseerimist 30 euro võrra, mis tingib rahvapensioni kasvu 225,18 eurolt 255,18 euroni. 2021. aasta indeksi ja erakorralise pensionitõusu järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist.

Pensionide suuruste muutusi vt alljärgnevast tabelist.

  Suurus pärast indekseerimist ja erakorralist tõusu
Rahvapensioni määr 255,18
Pensioni baasosa 235,3079
Aastahinne 7,206
Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 15 aastat 343,40
Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 30 aastat 451,49
Vanaduspension pensioniõigusliku staažiga 44 aastat 552,38

Eesti riik arvutab pensionid igal kevadel ümber, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Igale inimesele on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension. Praegune pensionide indekseerimise kord hakkas kehtima 13 aastat tagasi, 1. jaanuaril 2008, kui indekseerimine seoti sotsiaalmaksu laekumisega varasemast suuremas mahus.

Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee (Pensioni, toetuste ja hüvitiste vaatamine). Lisaküsimuste korral on võimalik pöörduda ka sotsiaalkindlustusameti poole infotelefonil 612 1360.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Vägivald, nii vaimne kui ka füüsiline, ei ole mingil juhul aktsepteeritav. See puudutab otseselt või kaudselt kogu meie ühiskonda – naisi ja mehi, lapsi ning vanemaealisi. Inimesi meie ümber, kelle puhul me seda ehk aimatagi ei oska,,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
11.05.2021|Sotsiaalministeerium

Ministrite üleskutse: märkame vägivalla ohvreid meie ümber

Täna, 11. mail möödub kümme aastat päevast, mil Euroopa Nõukogu liikmesriigid allkirjastasid naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. See on riikidevaheline kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm. Konventsiooniga on liitunud ja selle ratifitseerinud 33 riiki.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdeb, et naise moodustatud sooliselt mitmekesine valitsus on suur samm edasi. „See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28% piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama“ ütles Riisalo.
08.05.2021|Sotsiaalministeerium

Minister Riisalo: sooline tasakaal otsustuskogudes on parem meie kõigi jaoks

Eestis on esimest korda naissoost peaminister ning pea pooled ministritest on naised. Vaatamata tänasele sooliselt tasakaalustatud valitsusele, on vaja teha jõupingutusi, et seesugune trend jätkuks ka tulevikus. Värske „Võrdsem Eesti“ video küsib, kas poliitika on sooliselt tasakaalus?