Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Valitsus täiendas töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu ning täpsustas kasutatavate isikukaitsevahendite valimist

"Töötajate tervise kaitseks tuleb pidevalt hinnata töökeskkonnas esinevaid riske ning kohaldada meetmeid nende maandamiseks. Üheks võimalikuks maandamismeetmeks on kahtlemata ka isikukaitsevahendite õige kasutamine. Samuti on oluline vältida tööga seotud haigestumist, milleni võib viia kokkupuude erinevate ohtlike kemikaalidega. Seetõttu peab tööandja teadma, milliseid keemilisi ohutegureid töökeskkonnas esineb ning mis on nende mõju töötajate tervisele,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
"Töötajate tervise kaitseks tuleb pidevalt hinnata töökeskkonnas esinevaid riske ning kohaldada meetmeid nende maandamiseks. Üheks võimalikuks maandamismeetmeks on kahtlemata ka isikukaitsevahendite õige kasutamine. Samuti on oluline vältida tööga seotud haigestumist, milleni võib viia kokkupuude erinevate ohtlike kemikaalidega. Seetõttu peab tööandja teadma, milliseid keemilisi ohutegureid töökeskkonnas esineb ning mis on nende mõju töötajate tervisele,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Valitsuse otsusega täiendati töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu uute ainete ja nende piirnormidega ning mitme aine senised piirnormid muudeti rangemaks. Täiendati ka isikukaitsevahendite valikloetelusid, mis annavad tööandjatele mittesiduvaid suuniseid isikukaitsevahendite valimisel. Muudatused võimaldavad tööandjatel tõhusamalt kaitsta töötajate tervist töökohtadel.

„Ohutu töökeskkonna tagamine peab olema tööandja jaoks elementaarne tegevus. Töötajate tervise kaitseks tuleb pidevalt hinnata töökeskkonnas esinevaid riske ning kohaldada meetmeid nende maandamiseks. Üheks võimalikuks maandamismeetmeks on kahtlemata ka isikukaitsevahendite õige kasutamine. Samuti on oluline vältida tööga seotud haigestumist, milleni võib viia kokkupuude erinevate ohtlike kemikaalidega. Seetõttu peab tööandja teadma, milliseid keemilisi ohutegureid töökeskkonnas esineb ning mis on nende mõju töötajate tervisele,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Muudatustega täiendatakse töökeskkonna ohtlike kemikaalide loetelu kuue uue aine, nende piirnormide ja märgetega kokkupuute ohtlikkuse kohta. Näiteks lisanduvad uute ainetena loetellu arseenhape ja selle soolad ning anorgaanilised arseeni ühendid,  isobutüülatsetaat ja 4,4 metüleen-bis. Lisaks muutuvad kaheksa juba reguleeritud aine piirnormid rangemaks – näiteks formaldehüüdi, klorometaani ja fosforüültrikloriidi puhul.

Muudatustest tulenevevalt tekib tööandjatel kohustus uuendada vajaduse korral töökeskkonna riskianalüüsi, tuvastades ja hinnates riske seoses ohtlike kemikaalidega, ning hinnata, milliseid meetmeid on vaja riskide maandamiseks kohaldada, sealhulgas milliseid isikukaitsevahendeid on vaja kasutusele võtta vastavalt töökeskkonnas esinevatele ohuteguritele. Isikukaitsevahendit valides peab tööandja eelkõige jälgima, et isikukaitsevahend vastaks kaitsevajadusele; ei põhjustaks kandjale liigset koormust ega vähendaks töötaja nägemist või kuulmist korrigeerivate vahendite toimet; sobiks kasutajale ning kasutamiseks kindlates tööoludes; vastaks ergonoomikanõuetele; ja oleks kooskõlas töötaja terviseseisundiga.

Lisaks täiendatakse ohtlike kemikaalide määrust ohutuskaardi hankimise vajalikkuse osas. Edaspidi ei ole tööandja kohustatud hankima ohutuskaarti juhul, kui tegu on üldsusele pakutava ja müüdava ohtliku kemikaaliga, mis on varustatud piisava teabega, selleks, et tööandja saaks rakendada meetmeid ohutuse, tervise ja keskkonna kaitseks. See puudutab näiteks ehituspoodides müüdavaid kemikaale ja puhastusvahendeid.

 

TAUST:

Töötajate tervise kaitseks kehtestatakse esmakordne piirang järgmistele kantserogeensetele ainetele:

  • arseenhape ja selle soolad ning anorgaanilised arseeni ühendid, mida kasutatakse kemikaalide ja keemiatoodete, farmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide, klaasi ja klaasitoodete ning arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusaladel kokku 285 ettevõtet 9 783 töötajaga. Ainega kokkupuude võib põhjustada kopsuvähki, köha, hingamishäireid, neeluhaavandeid, hemolüüsi (vererakkude lagunemine), kesk- ja perifeerse närvisüsteemi häireid, seedekulgla ärritusnähtusid (iiveldus, kõhulahtisus, kõhuvalud).
  • 4,4 metüleen-bis, millega puututakse kokku kummi- ja plasttoodete tootmises. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusalal kokku 213 ettevõtet 3 941 töötajaga. Kokkupuutel kemikaaliga võib tekkida põievähk, pearinglus, peavalu, iiveldus, segasusseisund, nohu, teadvusekaotus, allaneelamisel kõhuvalu, silmade ärritus ja keemiline põletus.

Töötajate tervise kaitseks kehtestatakse esmakordne piirang järgmistele ohtlikele ainetele:

  • Sec-butüülatsetaat, mida kasutatakse toiduainete tootmises, nahatöötlemises ja nahktoodete tootmises, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises, põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmises ning kummi- ja plasttoodete tootmises. Kokkupuude  kemikaaliga võib põhjustada silmade ja hingamisteede ärritust.
  • 4- amino tolueen, mida kasutatakse kemikaalide ja keemiatoodete tootmises. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusaladel kokku 111 ettevõtet 2519 töötajaga. Allaneelamisel, sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga on aine mürgine, põhjustades silmade ärritust, allergilist reaktsiooni.
  • Isobutüülatsetaat, mida kasutatakse tekstiilikiudude ettevalmistamisel ja ketramisel, karusnahatoodete tootmises, nahatöötlemisel ja nahktoodete tootmises ning trükinduses ja salvestiste paljunduses. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusaladel kokku 481 ettevõtet 4 287 töötajaga. Kokkupuude võib põhjustada nahapõletusi, ärritada silmi, nina ja kurku; suur kokkupuude võib põhjustada nõrkustunnet, peavalu, uimasust.
  • N-butüülatsetaat, mida kasutatakse kummi- ja plasttoodete tootmises, metallitoodete tootmises, mootorsõidukite ja haagiste tootmises ning mööblitootmises. Statistikaameti andmetel tegutseb Eestis nimetatud tegevusaladel kokku 960 ettevõtet 21 674 töötajaga. Kokkupuude ainega võib põhjustada unisust või peapööritust.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Töötingimuste läbipaistvus ja prognoositavus töösuhte algusest peale on olulised, et töötaja saaks ennast töösuhtes kindlamalt tunda. Nii on ka lihtsam töölepingut sõlmides teha teadlik valik,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Samas ei soovi riik tekitada olulist lisakoormust tööandjatele. Kõiki kehtivaid töölepinguid ei pea hakkama ümber vormistama – meeskonnale info andmiseks sobivad ka muud mõistlikud võimalused, mis on paljudes organisatsioonides juba olemas.“
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

Tööandjatel tuleb edaspidi jagada töötingimuste kohta rohkem infot

Valitsus kiitis heaks ja saatis Riigikogusse seadusemuudatused, mis suurendavad töötajate kaitset töösuhetes. Edaspidi tuleb juba enne tööle asumist lisaks tööülesannetele ja tasule teavitada ka paljudest teistest olulistest töötingimustest.

„Tõhustusdoosiga on tänaseks vaktsineeritud üle 90% hooldekodude elanikest, kelle puhul on tõhustusdoos immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituste järgi näidustatud. Neid arve on saatnud ka madalad haigestumiste ja haiglasse sattumise näitajad,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
13.01.2022|Sotsiaalministeerium

66 hooldekodu on saanud kõrge vaktsineerituse eest toetust

Sotsiaalministeerium on tänaseks toetanud rahaliselt 66 hoolekandeasutust, kes on täitnud tingimused kõrge vaktsineerituse saavutamiseks. Toetuse saamiseks peab vähemalt 90 protsenti töötajatest olema kahe doosiga vaktsineeritud ja toetuse summat saab suurendada, kui suur osa hoolekandeasutuse elanikest on kaitstud ka tõhustusdoosiga.