Sa oled siin

Valitsus toetab 259 474 euroga hoolekandeasutusi COVID-19 viirusest tingitud täiendavate tööjõukulude katmisel

„Rõõm on tõdeda, et nii üldhooldekodude kui erihoolekande asutuste elanikest on märkimisväärne osa saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi ja pärast kahe doosiga vaktsineerimist pole ka hooldekodude puhangud enam nii laiaulatuslikud,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
„Rõõm on tõdeda, et nii üldhooldekodude kui erihoolekande asutuste elanikest on märkimisväärne osa saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi ja pärast kahe doosiga vaktsineerimist pole ka hooldekodude puhangud enam nii laiaulatuslikud,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Valitsus otsustas eraldada reservist 259 474 eurot hoolekandeasutuste toetamiseks, et kompenseerida Iru Hooldekodule, Sihtasutusele Ida-Viru Keskhaigla, Sihtasutusele Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus, Piigaste Südamekodu OÜ-le, AS-le Lõuna-Eesti Hooldekeskus, Maarjamaa Kodud OÜ-le, OÜ-le Kuusiku Hooldekodu, AS-le Viru Haigla,  Imastu Hooldekodu OÜ-le, Sihtasutusele Hooldekodu Härmalõng ja sihtasutusele Peipsiveere Hooldusravikeskus täiendav tööjõukulu seoses hoolekandeasutustes tuvastatud koroonaviirus SARS-CoV-2 juhtumitega.

„Rõõm on tõdeda, et nii üldhooldekodude kui erihoolekande asutuste elanikest on märkimisväärne osa saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi ja pärast kahe doosiga vaktsineerimist pole ka hooldekodude puhangud enam nii laiaulatuslikud,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Sotsiaalkaitseministri sõnul on vaktsineerimise jätkudes võimalik vaktsineerida üksikuid inimesi ja hooldekodude töötajaid, kes pole veel vaktsiini saanud ning vaktsiini puudumise oludes eelmise aasta novembri alguses ellu kutsutud tööjõukulude kompenseerimise meede senisel kujul kaotamas oma tähtsust.

Seni on toetatud hoolekandeasutusi täiendavate tööjõukulude katmisel, mis kompenseeritakse tegelike kulude alusel vastavalt hoolekandeasutuse taotlusele. Iga asutuse kohta teeb valitsus eraldi raha eraldamise otsuse. Sotsiaalministeerium koostöös sotsiaalkindlustusameti ja hoolekandeasutustega valmistavad ette taotluse ja riskihaldusplaani, mis esitatakse valitsusele.

Sotsiaalkindlustusamet ootab taotlusi lisarahastuseks nendelt hooldekodudelt, kus on levinud nakkus ning kus pole veel lõpetatud vaktsineerimisi kahe doosiga. Edaspidi vaadatakse iga taotluse esitanud hooldekodu puhul eraldi, kas hooldekodus on tehtud kahe doosiga vaktsineerimised kõigile klientidele ja töötajatele, kes seda on soovinud. Kuna tööjõukulude katmise meede oli kavandatud olukorras, kus hooldekodude töötajaid ja kliente ei olnud võimalik vaktsiini puudumise tõttu viiruse eest kaitsta, siis tänaseks on olukord muutunud ja vaktsiin on tehtud neile riigi poolt kättesaadavaks.

Sotsiaalkindlustusamet ja terviseamet jätkavad hooldekodude juhendamist ning pakuvad hooldekodudele infektsioonivolinike nõustamist, et kaardistada nakkuse korral kohapealne olukord ja nõustada hooldekodusid nakkuse leviku piiramisel ja ennetamisel. 

Samuti käivad arutelud, kuidas oleks võimalik nakkuskollete vältimiseks laialdasemalt kasutusele võtta kiirtestid.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Vägivald, nii vaimne kui ka füüsiline, ei ole mingil juhul aktsepteeritav. See puudutab otseselt või kaudselt kogu meie ühiskonda – naisi ja mehi, lapsi ning vanemaealisi. Inimesi meie ümber, kelle puhul me seda ehk aimatagi ei oska,,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
11.05.2021|Sotsiaalministeerium

Ministrite üleskutse: märkame vägivalla ohvreid meie ümber

Täna, 11. mail möödub kümme aastat päevast, mil Euroopa Nõukogu liikmesriigid allkirjastasid naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. See on riikidevaheline kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm. Konventsiooniga on liitunud ja selle ratifitseerinud 33 riiki.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdeb, et naise moodustatud sooliselt mitmekesine valitsus on suur samm edasi. „See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28% piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama“ ütles Riisalo.
08.05.2021|Sotsiaalministeerium

Minister Riisalo: sooline tasakaal otsustuskogudes on parem meie kõigi jaoks

Eestis on esimest korda naissoost peaminister ning pea pooled ministritest on naised. Vaatamata tänasele sooliselt tasakaalustatud valitsusele, on vaja teha jõupingutusi, et seesugune trend jätkuks ka tulevikus. Värske „Võrdsem Eesti“ video küsib, kas poliitika on sooliselt tasakaalus?