Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Valitsus toetas COVID-19 ravimite soetamist

COVID-19 ravimid
„Uued ravimid leevendavad sümptomeid ning aitavad ka mõnevõrra suremust vähendada, kuid COVID-19 on ka nende ravimite kasutamisel tõsise kuluga haigus ning vaktsineerimata patsientide haiglaravi vajadus jääb jätkuvalt väga kõrgeks," ütles minister Tanel Kiik. Foto: Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Valitsuse liikmed said tänasel kabinetinõupidamisel tervise- ja tööminister Tanel Kiigelt ülevaate sel aastal soetatavatest COVID-19 ravimitest ning võimalikest vajadustest 2022. aastal. Riik ostab nii haiglates kasutatavaid kui ka riskirühma inimeste koduseks raviks mõeldud COVID-19 ravimeid sel aastal 4,25 miljoni euro eest.

„Haigekassa prognoosib tuleva aasta lõpuni vajaminevate COVID-19 ravimite kuluks ligi 20 miljonit, kuid tegelik vajadus järgmisel aastal sõltub ennekõike pandeemia edasisest käigust. Peame ühiselt pingutama, et viiruse levikut tõkestada ning kaitsta vaktsineerimise teel eeskätt riskirühmi ja laiemalt kõiki Eestimaa inimesi,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Minister Kiik rõhutas, et uute COVID-19 ravimite tulek on lootustandev, kuid tegemist ei ole imerohtudega, vaid täiendavate võimalustega riskide maandamiseks. „Ravimid aitavad pandeemiat ohjata ja raskelt haigestunud riskirühma inimeste elusid päästa, kuid efektiivseimaks meetmeks viiruse vastu võitlemisel jääb ühemõtteliselt vaktsiin,“ ütles minister Kiik. „Uued ravimid leevendavad sümptomeid ning aitavad ka mõnevõrra suremust vähendada, kuid COVID-19 on ka nende ravimite kasutamisel tõsise kuluga haigus ning vaktsineerimata patsientide haiglaravi vajadus jääb jätkuvalt väga kõrgeks.“

COVID-19 koduseks raviks soetatavad suukaudsed retseptiravimid Molnupiraviir ja Paxlovid on mõeldud COVID-19 riskirühma kuuluvatele patsientidele, kellel on suur risk haigestuda raskelt ja sattuda haiglaravile. Nende ravimite soetamiseks valmistab Euroopa Komisjon ette Euroopa Liidu ühishanget, milles ka Eesti osaleb. Ravimeid on kavas võimaldada eeskätt COVID-19 riskirühma kuuluvatele patsientidele.

Haiglas kasutamiseks on kavas soetada täiendav kogus viirusevastast ravimit remdesiviir, mis aitab lühendada haiglaravi kestust ning monoklonaalseid antikehi patsientide jaoks, kelle puhul võib ette näha COVID-haiguse rasket kulgu ja kellele antikehad annavad täiendava kaitse. Samuti on kavas hankida põletikureaktsiooni pärssivaid ravimeid Interleukiin 6 või Janus-kinaasi (JAK) inhibiitoreid, mis aitavad vähendada lisahapniku vajadusega patsientide suremust või parandada oluliselt nende taastumist.

Eesti haiglates on ka praegu kasutusel mitmed COVID-19 patsientide raviks mõeldud ravimid. Raskes seisus haiglapatsientide raviks on seni kasutatud remdesiviiri, samuti on juba enne müügiloa saamist kasutatud haiglapatsientide raviks monoklonaalseid antikehi.

Ravimite kuluks prognoosib Eesti Haigekassa 2021. aastal 4,25 miljonit eurot ja 2022. aastaks 15,83 miljonit eurot. Järgmise aasta COVID-19 ravimite vajadust ja prognoositavaid kulusid arutab valitsuskabinet täpsemalt detsembrikuus.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 vaktsineerimine
12.11.2021|Sotsiaalministeerium

Eestis on enam kui 100 000 inimest saanud vähemalt ühe COVID-19 vaktsiini tõhustusdoosi

Tänahommikuse seisuga on Eestis saanud vähemalt ühe COVID-19 vaktsiini tõhustusdoosi 104 684 inimest, seejuures on 64% kõigist tõhustusdoosidest saanud üle 60-aastased. Tõhustusdoose tehakse Eestis kõigile alates 18. eluaastast. Pfizeri ja Moderna vaktsiinidega vaktsineeritutele tehakse tõhustusdoose kuue kuu möödumisel, Jansseni ja AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineeritutele viie kuu möödumisel esmasest vaktsineerimiskuurist.

lapsed
12.11.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks uue rahvatervishoiu seaduse

Vabariigi Valitsus kiitis eilsel istungil heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks uue rahvatervishoiu seaduse eelnõu. Seadusega ajakohastatakse näiteks kohalike omavalitsuste ülesandeid rahvatervise valdkonnas ning pannakse paika nõuded ja piirangud inimeste tervise kaitseks.