Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Valitsus toetas erivajadusega laste tugisüsteemi reformi

„Sotsiaalministeerium on teinud reformi eel mitmeid uuringuid ja on selge, et erivajadusega lapse mured mõjutavad kogu perekonda,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
„Sotsiaalministeerium on teinud reformi eel mitmeid uuringuid ja on selge, et erivajadusega lapse mured mõjutavad kogu perekonda,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Valitsus toetas eile koalitsioonileppes toodud erivajadusega laste tugisüsteemi uuendamise ettepanekuid. Sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös käivitatakse erivajadusega laste tugisüsteemi reform, mille eesmärk on pakkuda lastele kiiremat, tulemuslikumat ja terviklikumat abi.

Erivajadusega laste tugisüsteemi reformi esimene eesmärk on lihtsustada ja kiirendada abi kättesaadavust. Praegu peab lapsevanem tegema lapsele toe saamiseks mitmeid taotlusi nii sotsiaal-, haridus- kui tervishoiuvaldkonnas ega pruugi abini õigeaegselt jõuda, sest info on killustunud eri valdkondade vahel.

„Sotsiaalministeerium on teinud reformi eel mitmeid uuringuid ja on selge, et erivajadusega lapse mured mõjutavad kogu perekonda,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Teame, et rohkem kui 30% puudega last hooldavatest vanematest ei käi tööl ja ligi pooltel juhtudel nimetati põhjuseks vajadust hoolitseda puudega lapse eest.“

Sotsiaalkaitseministri sõnul on soov reformi tegevuste käigus tervikuna pöörata täiendavat tähelepanu laste abivajaduse varajasse märkamisse nii imiku- kui väikelapseeas, et lapsed jõuaksid õigeaegselt perearsti vaatevälja ning seeläbi on võimalik õigeaegselt märgata ka arengu mahajäämust.

Reformi käigus tuleb kahe aasta jooksul ära lahendada kolm kõige suuremat murekohta: teenuse saamisega seotud asjaajamine on liiga keeruline, toimuvad korduvad hindamised teenuste vajaduse osas, aga teenuste jaoks enam ressurssi ei jagu ning lapsele pakutav abi sõltub tihti mitte lapse abivajadusest, vaid puude raskusastme otsusest.

„Me teame, et lasteaedades ja koolides on tugipersonali puudu. Samas on haridusasutustes võimalik mugavalt ja varakult lastele vajalikke tugiteenuseid pakkuda. Seda saame teha vaid koostöös haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahel, et vähendada dubleerimist. Oluline on hoida fookuses laps ja tema vajadused,“ ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

Teine suur valdkond, millega reform tegeleb on lastega töötavate spetsialistide puudusele leevenduste otsimine. Teenused on hetkel mitme valdkonna vahel killustunud ja lapsele tehakse abistamiseks mitu hindamist ja erinevat plaani. Reformi käigus ühendatakse dubleerivad hindamised, et kõik lapse vajadused kajastuksid ühes juhtumiplaanis ning perele tekib üks kontaktpunkt, kelle kaudu esmast nõu ja tuge saada. Keerulisemate olukordade lahendamiseks kaasatakse spetsialistide meeskond, kes suunab vajadusel pere täiendavatele teenustele ja aitab leida sobiva õppekorralduse.

"Erivajadustega laste abistamise süsteemi reform on laste ja perede poolt pikisilmi oodatud ja ääretult vajalik. Olen lootusrikas, et ambitsioonikad plaanid viiakse ellu ning muudatusest kujuneb esimene suurepärane näide nn silotornide ühendamisest, et järgmised põlvkonnad erilisi lapsi saavad riigilt ja kohalikult omavalitsuselt abi palju ladusamalt ja lapsekesksemalt,“ ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht. „Kinnitan, et Eesti Puuetega Inimeste Koda on valmis reformi õnnestumisele kaasa aitama kogu oma võimekusega."

Reformi käigus seotakse teenuste saamine hinnatud abivajaduse, mitte puude raskusastme olemasoluga. Samuti koondatakse Rajaleidja keskuste koolivälise nõustamismeeskonna, rehabilitatsioonimeeskonna ja sotsiaalkindlustusameti abivajaduse hindamisi ja otsuseid puudutavad funktsioonid.

Tegevuste elluviimiseks on edaspidi kavas erinevad seadusemuudatused ja IT-arendused, mitmete tegevuste rahastamine on planeeritud järgmisest struktuurvahendite perioodist. Reformi esimesed muudatused soovitakse rakendada lähema kahe aasta jooksul, pikemaajalised tegevused on kavandatud perioodi kuni 2027.

Taustainfo:

  • Nii Riigikontrolli auditid kui erinevad analüüsid kinnitavad, et erivajadusega laste abi saamine võib takerduda liigselt killustatud, aeganõudva ja bürokraatliku tugisüsteemi taha.
  • Viimase 10 aastaga on kasvanud kompleksse abivajadusega laste osakaal, pea viiekordistunud on kõne- ja keelepuudega ning neljakordistunud psüühikahäirega laste arv.
  • Iga viies laps Eestis on vajanud mõnd hariduslikku tugiteenust 2020. aastal ning iga 12-s laps vajab olulisel määral tuge hariduse-, sotsiaal- ja/või tervishoiuvaldkonnast ning on puudega, tõhustatud või eritoel.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Inimesed, kellel ei ole määratud puuet ning kelle lähikondlaste seaski ei leidu inimesi, kes on erivajadusega, ei tule sageli nende raskuste peale, mida mõni teine kaaskodanik kogeda võib ning milliseid lahendusi vajab, et elada võimalikult iseseisvat elu. Seda mitte pahatahtlikkuse või madala empaatiavõime tõttu, vaid lihtsalt puudub kogemus," ütles sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Lili Tiri. Pildil Meremuuseumi ligipääsetavad lahendused
09.07.2021|Sotsiaalministeerium

Sotsiaalministeerium kutsub üles märkama ligipääsetavust

Sotsiaalministeeriumil on valminud viis videoklippi, mis tutvustavad erinevate kasutajagruppide silme läbi ligipääsetavust ning selgitavad, miks on mugav ligipääs oluline igale Eesti elanikule.

„Soostereotüüpidest mõjutatud haridus- ja karjäärivalikute hind võib olla inimese jaoks üsna kõrge. See mõjutab töö leidmise võimalusi, palka, rahulolu töö ja eluga laiemalt, samuti töö- ja pereelu ühitamise võimalusi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
01.07.2021|Sotsiaalministeerium

Eesti annab soolise võrdõiguslikkuse foorumil lubaduse võrdõiguslikkuse edendamiseks tehnoloogia ja innovatsiooni alal

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo osaleb täna 30. juunist 2. juulini toimuval Pariisi kõrgetasemelisel soolise võrdõiguslikkuse üritusel Generation Equality Forum, kus Eesti annab lubaduse veelgi jõulisemalt tegutseda selle nimel, et suureneks naiste osakaal loodusteaduste, tehnoloogia, sealhulgas IKT, inseneriteaduse ja matemaatika valdkonnas, seda nii hariduses kui tööturul.