Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Valitsus toetas patsiendikindlustuse loomisega edasi liikumist

patsiendikindlustus
"Kindlustuse loomisega saavad patsientide huvid senisest paremini kaitstud ning süsteem toetab ohutumat ja kvaliteetsemat ravi,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas neljapäevasel valitsuse kabinetinõupidamisel loodava patsiendikindlustuse süsteemi põhimõtteid. Koos kindlustuse loomisega on kavas kaasajastada ka patsiendiohutuse süsteemi, et soodustada ravivigade registreerimist ja nende ennetamist. Valitsuskabineti liikmed toetasid minister Kiige ettepanekut süsteemi loomisega edasi liikumiseks.

„Patsiendikindlustuse loomine on tervishoius kauaoodatud ja vajalik samm. Arstiabi on Eestis väga kõrgel tasemel, kuid paraku tuleb ka meil ette olukordi, kus kõik ei lähe plaanipäraselt. Kindlustuse loomisega saavad patsientide huvid senisest paremini kaitstud ning süsteem toetab ohutumat ja kvaliteetsemat ravi,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Ka arstid vajavad kindlust, et neid tahtmatute eksimuste eest süüdi ei mõisteta. Raviasutustel ja tervishoiutöötajatel võimaldab süsteemi loomine edaspidi ohujuhtumitega senisest avatumalt ja julgemalt tegeleda ning neist õppida.“

Uue patsiendikindlustussüsteemi loomise eesmärk on muuta kahju hüvitamine kannatada saanud inimese jaoks lihtsamaks ja kiiremaks võrreldes hüvitise taotlemisega kohtu kaudu või raviasutusega väideldes. Patsient saab edaspidi juhtudel, kui ta on saanud raviprotsessis välditavat kahju, pöörduda hüvitise taotlemiseks kindlustusandja poole, kes konkreetsele haiglale kindlustust pakub, juhtumit menetleb ja otsustab kahju hüvitamise. Samas jääb patsiendile ka pärast kindlustusseltsilt otsuse saamist võimalus pöörduda lepituskomisjoni poole otsuse vaidlustamiseks, kui ta otsusega ei nõustu. Lepituskomisjon luuakse terviseameti juurde.

Kolm aastat pärast kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi käivitumist on kavas analüüsida vastutuskindlustuse toimimist ning järgmise sammuna luua vajadusel patsiendikindlustusfond. Nii võib patsientidel tekkida edaspidi võimalus pöörduda kindlustusandjate moodustatava patsiendikindlustusfondi poole.

Toimiv lahendus kätkeb endas mitut muudatust: kohustuslikku vastutuskindlustust tervishoiuteenuse osutajatele ning sellega koos ohujuhtumite registreerimise süsteemi loomist. Lisaks kaasajastatakse tervishoiutöötajate ja teenuse osutajate vastutuse regulatsiooni. Uue süsteemi loomise juures on kõige olulisem välditavate ravivigade ja ohujuhtumite ennetus, sellistest juhtumitest õppimine ja nende ära hoidmine. Lisaks kahjude hüvitamisele loob uus süsteem eeldused praktikas asetleidvatest ravivigadest ülevaate saamiseks, aidates nii kaasa ravikvaliteedi paranemisele.

Praegu saab inimene, kes ei ole rahul osutatud tervishoiuteenusega, pöörduda kaebusega raviasutuse poole või terviseametisse järelevalve teostamiseks. Samuti on võimalik tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjonist saada juhtumile eksperthinnang. Rahalise kahjunõudega on võimalik pöörduda kas samasse raviasutusse või kohtusse.

Patsiendikindlustuse seaduse eelnõu on välja töötanud töörühm, kuhu kuulusid nii patsientide, arstide, õdede, perearstide, hambaarstide, haiglate,  eratervishoiuasutuste, Tartu Ülikooli ning Eesti Kindlustusseltside Liidu esindajad. Lisaks kaasati eelnõu väljatöötamisse kindlustusõiguse eksperte, justiitsministeerium ja prokuratuur. Eelnõu läbis ametlikud kooskõlastusringid 2019. aastal. Süsteemi loomise kulu on hinnanguliselt 2,5 miljonit eurot, millele lisanduvad vajalike IT-arenduste kulud.

Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna 24. jaanuaril 2021 sõlmitud koalitsioonilepe aastateks 2021 – 2023 näeb ette patsiendikindlustuse süsteemi loomisega edasi liikumise, et tagada tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja patsiendiohutus.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

Eesti annetab 900 000 COVID-19 vaktsiinidoosi viirusega võitlemiseks. Foto: unsplash.com
17.06.2021

Eesti annetab 900 000 COVID-19 vaktsiinidoosi viirusega võitlemiseks

Stenbocki maja 17. juuni 2021 - Valitsus otsustas, et Eesti annetab 900 000 ülejäävat AstraZeneca vaktsiinidoosi abivajavatele riikidele võitluseks koroonaviiruse pandeemiaga. Sellest 400 000 annetatakse üleilmse COVID-19 vaktsiinide jagamise mehhanismi COVAX kaudu ning üle jäänud vaktsiinidoosid kahepoolselt idapartnerluse riikidele.

17.06.2021

Tänasest on võimalik COVID-19 vaktsineerimiseks aeg broneerida alates vanusest 12 eluaastat

Alates tänasest, 17. juunist on digiregistratuuris www.digilugu.ee või riigi infotelefoni 1247 kaudu võimalik COVID-19 vaktsineerimiseks aeg broneerida lastele alates 12. eluaastast, seda Pfizeri vaktsiinile. Seni oli COVID-19 vastu vaktsineerimine võimalik neile, kes on vähemalt 16 aastased.