Sa oled siin

Valitsuse kinnitatud tööhõiveprogramm leevendab COVID-19 negatiivseid mõjusid

„Tööturuteenuseid ja -toetusi planeerides peame arvestama kiiresti muutunud olukorraga tööturul,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
„Tööturuteenuseid ja -toetusi planeerides peame arvestama kiiresti muutunud olukorraga tööturul,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Tänasel istungil kinnitas valitsus uue tööhõiveprogrammi, mis aitab leevendada COVID-19 levikuga seotud negatiivseid tööturumõjusid. Tööhõiveprogramm võimaldab Eesti Töötukassal jätkata ka paindlikult tööturuteenuste ja -toetuste pakkumist.

Tööhõiveprogramm aastateks 2021-2023 võimaldab lisaks senistele teenustele pakkuda näiteks jätkutuge inimestele, kelle tööl püsimine on raskendatud. Soodsamaks muutub tööandja koolitustoetuse, ettevõtluse alustamise toetuse, nõustamisteenuste ja tööd otsivate inimeste tööturukoolituse tingimused.

„Tööturuteenuseid ja -toetusi planeerides peame arvestama kiiresti muutunud olukorraga tööturul,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Kahtlemata avaldab COVID-19 kriis mõju tööturule nii Eestis kui ülemaailmselt, mis tingib vajaduse reageerida tekkinud situatsioonile paindlikult ka vastavate teenuste pakkumisel. Näiteks tööandja koolitustoetust oma töötajate täiendamiseks võimaldatakse edaspidi ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste koolituste eest. Märkimist väärib ühtlasi jätkutoe laialdasem pakkumine, töö kaotanud juhtidele mõeldud arengutreeningu võimaldamine ja nõustamisteenuste lihtsamini kättesaadavaks tegemine ning ettevõtluse alustamise toetuse tõstmine 6000 euroni.“

Jätkutuge hakkavad pakkuma töötukassa spetsialistid inimestele, kelle tööl püsimine on raskendatud, et nad ei jääks korduvalt tööta. Jätkutoe raames nõustatakse nii tööle asunud inimest kui tööandjat, vajadusel kaasatakse inimese tööl püsimise toetamiseks teisi spetsialiste ja lähivõrgustikku.

Ettevõtluse alustamise toetust suurendatakse kuni 6000 euroni, et soodustada töötute ettevõtlikkust ja iseendale töökoha loomist.

 Arengutreeningu ehk coachingu pakkumine on uus juulist käivituv täiendav võimalus töö kaotanud ettevõtete või asutuste juhtidele, et  toetada nende ametialast arengut ja toimetulekut muutustega ning aidata teha karjäärivalikuid. Seda teenust hakkab töötukassa pakkuma vastavalt kvalifitseeritud teenusepakkujate abiga.

Tööandja koolitustoetust võimaldatakse edaspidi lisaks värbamise ja muutuste olukorrale ning eesti keele koolitustele ka töötajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskuste arendamiseks. Samuti on plaanis ühtlustada toetuse määra kuni 80 protsendile toetatavatest koolituskuludest ja suurendada maksimummäära 2500 eurole. Erandina on lubatud katta kuni 100 protsenti ja kuni 2500 eurot toetatavatest koolituskuludest siis, kui võetakse tööle arvel olev töötu. Toetuse saamiseks nõutavat minimaalset koolitusmahtu vähendatakse 80 tunnilt 50 tunnile.

Nõustamisteenuseid (psühholoogiline, sõltuvus- ja võlanõustamine) saab edaspidi osutada paindlikumalt ehk lisaks hankega tellimisele lisandub teenusel osalejale võimalus valida sobiv nõustaja töötukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures.

Tööhõiveprogrammi rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. 2021. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini on tööhõiveprogrammi rahaline maht kuni 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot, 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot. Rahaline maht hõlmab nii tööturuteenuste osutamiseks kui ka stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetuse maksmiseks kavandatud rahasummat.

1. novembri seisuga oli töötuna arvel 50 487 inimest ning registreeritud töötuse määr 7,8%. Võrreldes eriolukorra algusega on 2020. aasta novembri alguseks registreeritud töötute arv kasvanud ligikaudu 37%.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

COVID-19 vaktsineerimise töörühma juhi Marek Seeri sõnul otsustas töörühm alustada 30aastastele vaktsineerimisvõimaluse pakkumist varem selleks, et hajutada koormust digiregistratuurile ja sellega seotud haiglate IT-süsteemidele. Ka vabu aegu, mida tervishoiuteenuse osutajad järjest lisavad on, piisavalt – täna (14.05) kell 16 oli järgmisteks nädalateks saadaval ligi 8300 aega üle Eesti.
14.05.2021|Sotsiaalministeerium

COVID-19 vaktsineerimine avaneb homsest ka 30-39aastastele

Vähemalt 30aastased inimesed saavad COVID-19 vastu vaktsineerimiseks digiregistratuuris aega broneerima hakata alates laupäevast, 15. maist.

"Töötajate tervise kaitseks tuleb pidevalt hinnata töökeskkonnas esinevaid riske ning kohaldada meetmeid nende maandamiseks. Üheks võimalikuks maandamismeetmeks on kahtlemata ka isikukaitsevahendite õige kasutamine. Samuti on oluline vältida tööga seotud haigestumist, milleni võib viia kokkupuude erinevate ohtlike kemikaalidega. Seetõttu peab tööandja teadma, milliseid keemilisi ohutegureid töökeskkonnas esineb ning mis on nende mõju töötajate tervisele,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
13.05.2021

Valitsus täiendas töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu ning täpsustas kasutatavate isikukaitsevahendite valimist

Valitsuse otsusega täiendati töökeskkonna keemiliste ohutegurite loetelu uute ainete ja nende piirnormidega ning mitme aine senised piirnormid muudeti rangemaks. Täiendati ka isikukaitsevahendite valikloetelusid, mis annavad tööandjatele mittesiduvaid suuniseid isikukaitsevahendite valimisel. Muudatused võimaldavad tööandjatel tõhusamalt kaitsta töötajate tervist töökohtadel.