Sa oled siin

Valitsuse kinnitatud töötasu jätkutoetuse maksmine aitab piirangutest enim mõjutatud ettevõtetel säilitada töökohti

„Töötuse kiire kasvu ennetamiseks tuleb toetada ettevõtteid piirangute kehtimise ajal või sellele vahetult järgneval kuul, mil tööandjad maksavad piirangute perioodi eest palkasid välja. Toetuse maksmisega käib kaasas ka koondamise piirang, millega aitame säilitada töökohti toetades inimeste kindlustunnet ja sotsiaalset turvalisust,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
„Töötuse kiire kasvu ennetamiseks tuleb toetada ettevõtteid piirangute kehtimise ajal või sellele vahetult järgneval kuul, mil tööandjad maksavad piirangute perioodi eest palkasid välja. Toetuse maksmisega käib kaasas ka koondamise piirang, millega aitame säilitada töökohti toetades inimeste kindlustunnet ja sotsiaalset turvalisust,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Valitsus kinnitas töötukassa nõukogu ettepanekul töötasu jätkutoetuse maksmise seoses COVID-19 haiguse tõkestamise piirangutega. Toetust makstakse tööjõukulude osaliseks hüvitamiseks, kui töötaja tööaega või töötasu on vähendatud. Toetuse eesmärk on aidata ettevõtetel ajutised raskused ületada ja hoida töösuhteid ning vältida töötuse kiiret kasvu.

Toetatavad tegevusalad on määratletud läbi ettevõtete põhitegevusalade ehk EMTAK koodide, et tagada toetuse kiire ettevõtjateni jõudmine. „Töötuse kiire kasvu ennetamiseks tuleb toetada ettevõtteid piirangute kehtimise ajal või sellele vahetult järgneval kuul, mil tööandjad maksavad piirangute perioodi eest palkasid välja. Toetuse maksmisega käib kaasas ka koondamise piirang, millega aitame säilitada töökohti toetades inimeste kindlustunnet ja sotsiaalset turvalisust,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

„COVID-19 kriis ja koroonaviiruse tõkestamise piirangud on tekitanud enim puudutatud valdkondades tõsiseid majanduslikke raskusi ning võivad seetõttu viia ka töötajate koondamiseni. Meie eesmärk on säilitada võimalikult kõrge tööhõive toetades selleks nii ettevõtjaid kui töötajaid,“ selgitas minister Kiik.

Töötukassa nõukogu ettepaneku kohaselt saab töötasu jätkutoetust taotleda ettevõte, mille käive või tulu on 2021. aasta märtsis langenud vähemalt 50 protsenti võrreldes perioodi detsember 2019 kuni veebruar 2020 keskmisega. Toetust makstakse nende töölepingulistele töötajate eest, kellele ei ole kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud ning kelle tööle asumise kuupäev antud tööandja juures on hiljemalt 1. oktoober 2020. aastal. 

Töötukassa kompenseerib tööandjale kuni 60 protsenti töölepinguga töötaja varasemast keskmisest palgast, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot brutosummana. Töötaja keskmise töötasu arvutamisel võtab töötukassa aluseks töötaja töötasu perioodi oktoober kuni detsember 2020. a.  Tööandja on kohustatud maksma töötajale, kes saab töötasu jätkutoetust, omaosalusena brutotöötasu vähemalt 200 eurot, tööandja võib maksta töötasu ka suuremas summas. Toetus kantakse tööandjale pangakontole ja on ette nähtud töötajatele palga maksmiseks. Ettevõte ei tohi toetust saanud töötajaid 31. maini koondada. Töötasu jätkutoetust saab taotleda märtsikuu eest.

Toetust saavad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle ettevõtlustulu oli 2020. aastal 50 protsenti väiksem kui 2019. aastal. FIE toetuse suurus on 584 eurot. Füüsilisest isikust ettevõtja saab töötukassast taotleda jätkutoetust pärast seda, kui on esitanud 2020. aasta tuludeklaratsiooni.

Töötasu jätkutoetuse maksumuseks on planeeritud kuni 37,9 miljonit eurot ja seda rahastatakse töötuskindlustusvahenditest. Töötasu jätkutoetust makstakse ka füüsilisest isikust ettevõtjatele ning neile makstavat toetust rahastatakse Vabariigi Valitsuse reservist summas kuni 4,66 miljonit.

Milliseid on toetuse tingimused ja milliseid tegevusalasid toetatakse, saab vaadata Töötukassa veebilehelt.

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Vägivald, nii vaimne kui ka füüsiline, ei ole mingil juhul aktsepteeritav. See puudutab otseselt või kaudselt kogu meie ühiskonda – naisi ja mehi, lapsi ning vanemaealisi. Inimesi meie ümber, kelle puhul me seda ehk aimatagi ei oska,,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
11.05.2021|Sotsiaalministeerium

Ministrite üleskutse: märkame vägivalla ohvreid meie ümber

Täna, 11. mail möödub kümme aastat päevast, mil Euroopa Nõukogu liikmesriigid allkirjastasid naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. See on riikidevaheline kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm. Konventsiooniga on liitunud ja selle ratifitseerinud 33 riiki.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdeb, et naise moodustatud sooliselt mitmekesine valitsus on suur samm edasi. „See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28% piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama“ ütles Riisalo.
08.05.2021|Sotsiaalministeerium

Minister Riisalo: sooline tasakaal otsustuskogudes on parem meie kõigi jaoks

Eestis on esimest korda naissoost peaminister ning pea pooled ministritest on naised. Vaatamata tänasele sooliselt tasakaalustatud valitsusele, on vaja teha jõupingutusi, et seesugune trend jätkuks ka tulevikus. Värske „Võrdsem Eesti“ video küsib, kas poliitika on sooliselt tasakaalus?