Sa oled siin

Vanaduspension tõuseb keskmiselt üle 20 euro

Valitsus jõudis kokkuleppele järgmise aasta pensionitõusus. 1. aprillist jõustuv pensionitõus kasvatab keskmiselt vanaduspensionäri sissetulekut enam kui 20 euro võrra. Pensioni baasosa tõstetakse 16 euro võrra ning lisaks tõstetakse täiendavat pensionilisa lapse kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5-le, mis lisab pensionile veel 3,55 eurot iga lapse kohta ühele vanemale. Ühtlasi tõuseb rahvapension 30 euro võrra 251,61 euroni, mis aitab tagada elatusmiinimumi kõige väiksema pensioni saajatele. Kokku kulub pensionitõusuks järgmisel aastal 49,4 miljonit eurot.

„Erakorraline pensionitõus näitab kindlasti meie valitsuse suurt pühendumust sotsiaalvaldkonnale. Mul on hea meel, et vaatamata COVID-19 kriisist tulenenud keerulistele oludele majanduses, oleme siiski leidnud võimaluse panustada meie kõige enam tähelepanu vajavate inimeste toimetulekusse. Sellest võidavad lisaks vanaduspensionäridele ka töövõimetus- ja toitjakaotuspensionite saajad ning soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensione saavad inimesed,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

„Pean oluliseks pensionite erakorralist tõstmist ka ebakindlamates majanduslikes oludes, iga-aastane indekseerimine pensioneid ei tõsta. Laste kasvatamise eest pensionilisa suurendamisega toetame täiendavalt neid pensionäre, kes on panustanud laste kasvatamisse. Oluline on, et aitame järele ka kõige madalama sissetulekuga pensionäre tõstes selleks rahvapensioni 30 euro võrra,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pensionilisa suurendamine annab täiendava sissetuleku pensionäridele, kes on kasvatanud üht või enamat last vähemalt kaheksa aastat ja kelle laps sündis enne 2013. aastat. Eestis on ühtekokku 429 000 last, kelle kasvatamise eest makstakse pensionilisa ligikaudu 203 000 pensionärile keskmiselt kahe lapse eest. Kui praegu saab kaht last kasvatanud keskmise staažiga pensionär pensionit 528 eurot ja pensionilisasid pea 43 eurot ehk kokku 571 eurot, siis alates järgmise aasta 1. aprillist on tema pensionisissetulek 594 eurot (544+50) ehk 23 euro võrra suurem. Pensionilisa antakse korraga ühele vanemale või jagatakse see vanemate kokkuleppel vanemate vahel pooleks.

Rahvapensioni suurendamisega 30 euro võrra aitame kõige madalama sissetulekuga pensionäridele tagada elatusmiinimumist suurema sissetuleku. 2020. aastal on elatusmiinimum 221,36 eurot. Rahvapensionäridel on ka kriisi ajal kõige keerulisem toime tulla. Rahvapension tagab vanaduses sissetuleku inimestele, kellel ei ole täidetud vanaduspensioni saamiseks ettenähtud staažinõue ja kes on vahetult enne pensioni taotlemist elanud vähemalt viis aastat Eestis. Selliseid pensionisaajaid on Eestis ligi 3000.

Eesti vanemaealiste (65-aastaste ja vanemate inimeste) suhtelise vaesuse määr on viimastel aastatel olnud Euroopa Liidus kõige kõrgem. Eurostati andmetel elas 2018. aastal suhtelises vaesuses 46,3% Eesti vanemaealistest. Samas on Eesti riigi kulutused vanaduspensionidele ühed väiksemad Euroopas. 2019. aastal moodustas keskmine vanaduspension Eestis keskmisest netokuupalgast ligikaudu 42%, mis on väikseim näitaja Euroopa Liidus.

Pressiteade eesti viipekeeles

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Eestis on kollektiivlepingu laiendamine kasutusel meditsiini- ja transpordisektoris. Samuti lepivad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit iga-aastaselt kokku töötasu alammäära, mida laiendatakse kõigile Eesti töötajatele.
26.10.2020

Kollektiivlepingute laiendamine saab uued reeglid

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega muudetakse kollektiivlepingute laiendamise tingimusi. Eesmärk on, et palga ja tööaja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt viiendikule sektori töötajatest.

Pean oluliseks, et töökeskkonna riskide hindamine ja nende maandamiseks abinõude kasutuselevõtt oleks sama mugav kui tulude deklareerimine. Kindlasti aitab sellele kaasa digitaalse teenuse kasutuselevõtt, mis vähendab tunduvalt tööandja halduskoormust. Eelkõige peaks see rõõmustama väikeettevõtjaid,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. Foto: Pexels.com
08.10.2020

Uus infosüsteem aitab tööandjatel luua ohutut töökeskkonda

Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega lihtsustatakse tööandjatel töökeskkonna nõuete täitmist. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt arendatav Tööinspektsiooni e-teenuseid koondav infosüsteem (TEIS) lubab tulevikus ettevõtjatel töökeskkonna riskianalüüse Tööinspektsiooni iseteeninduse kaudu kiiremini ja mugavamalt koostada. Riskianalüüs tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks 2021.