Sa oled siin

Vanemahüvitise kalkulaator aitab määrata vanemahüvitise arvestusperioodi

1. septembrist 2019 muutub vanemahüvitise arvestusperiood ehk vanemahüvitist hakatakse arvutama raseduseelse ehk lapse sünnist üheksale kuule eelnenud 12 kalendrikuu alusel. Lapsevanemad saavad oma vanemahüvitise arvestusperioodi arvutada sotsiaalkindlustusameti ja kalkulaator.ee koostöös valminud kalkulaatori abil.

Vanemahüvitisele tekib õigus juba järgmisel päeval pärast seda, kui lapse emal lõpeb sünnitusleht. Enamasti on see 70-110 kalendripäeva pärast lapse sündi. Kui lapsevanem saab vanemahüvitist juba enne 1. septembrit 2019, jätkatakse lapsevanemale hüvitise maksmist samadel alustel ja samas summas nagu seni maksti. Seega vanemahüvitist neile lapsevanematele ümber ei arvutata.

Jätkuvalt on eelnevalt töötanud emal õigus sünnituslehele jääda ja sünnitushüvitist saada kokku 140 kalendripäeva eest. Ema võib oma õigust sünnitushüvitisele hakata kasutama 70 kuni 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva.

Emadel, kelle sünnitusleht algab enne 13. aprilli 2019 (k.a.), tekib vanemahüvitise saamise õigus igal juhul enne 1. septembrit 2019 ja vanemahüvitis arvutatakse eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude alusel. Emad, kelle sünnitusleht algab 14. aprillil 2019 või pärast seda, hakkavad vanemahüvitist saama uue süsteemi järgi ehk nende vanemahüvitis arvestatakse rasedusele ehk üheksale kalendrikuule eelnenud 12 kalendrikuu põhjal. Seega emadel, kelle lapse eeldatav sünnikuupäev jääb vahemikku 13.05.2019–22.06.2019 ja kellel on õigus sünnitushüvitisele, võib vanemahüvitise arvestusperiood sõltuda sellest, millal on ema sünnituslehe ja seega sünnitushüvitise algus.

Täpsemalt on uus arvestusperiood, mis jõustub kõigile pärast 01.09.2019 vanemahüvitist saama hakkavatele vanematele, toodud järgnevas tabelis. Kui laps sünnib näiteks 2019. aasta novembris, arvutatakse vanemahüvitis perioodil veebruar 2018 – jaanuar 2019 teenitud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel.

Lapse sünnikuu

Uus vanemahüvitise arvestusperiood
juuni 2019 september 2017 – august 2018
juuli 2019 oktoober 2017 – september 2018
august 2019 november 2017 – oktoober 2018
september 2019 detsember 2017 – november 2018
oktoober 2019 jaanuar – detsember 2018
november 2019 veebruar 2018 – jaanuar 2019
detsember 2019 märts 2018 – veebruar 2019
jaanuar 2020 aprill 2018 – märts 2019
veebruar 2020 mai 2018 – aprill 2019
märts 2020 juuni 2018 – mai 2019
aprill 2020 juuli 2018 – juuni 2019
mai 2020 august 2018 – juuli 2019

Vanemahüvitise suurus (100%) arvestatakse igale saajale vastavalt tema sissetulekule, mida ta teenis vanemahüvitise arvestusperioodil. Kui inimene vanemahüvitise arvestusperioodil tulu ei teeninud, saab ta 2019. aastal vanemahüvitist 500 eurot. Kui inimene töötas, kuid teenis töötasu alla töötasu alammäära, on tema vanemahüvitis 540 eurot ning maksimaalne vanemahüvitise summa on 2019. aastal 3319,80 eurot.

Järjestikku sündinud laste puhul ehk olukorras, kus lapsed sünnivad lühema perioodi jooksul kui 2,5 aastat, lähtutakse jätkuvalt põhimõttest, et lapsevanemale makstakse seda vanemahüvitist, mis on talle soodsam. Seega kui lapsevanem pole laste sündide vahelisel perioodil töötanud ja tulu teeninud või tulu on väiksem kui eelmise lapse vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, võetakse uue lapsega seotud vanemahüvitise arvutamisel aluseks samad summad, mida arvestati eelmise lapsega seoses.

Vanemahüvitise kalkulaator

Lisainfot koos näidetega saab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt

Lisaks saab infot küsida sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest numbril 612 1360.

7. märts 2019

Veel uudiseid samal teemal

Foto: Pexels.com
12.09.2019

Töötuskindlustusmakse määr jääb samaks

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.

08.08.2019

ANALÜÜS: vaimse tervise häired on üks suuremaid töövõime vähenemise põhjuseid

Sotsiaalministeeriumis koostatud värskest analüüsist selgub, et tööandjad, töötajad ja riik peaksid senisest enam panustama töötaja vaimse tervise hoidmisesse.