Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

Võrdse kohtlemise seadus tagab edaspidi kõigi diskrimineerimistunnuste alusel samaväärse kaitse

„Mida rohkem pöörame tähelepanu kõigi inimeste võrdsetele võimalustele, seda rikkam on meie ühiskond. Oluline on, et inimesed märkaksid erinevaid diskrimineerimise juhtumeid ning oskaksid ja julgeksid nendele reageerida,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.
„Mida rohkem pöörame tähelepanu kõigi inimeste võrdsetele võimalustele, seda rikkam on meie ühiskond. Oluline on, et inimesed märkaksid erinevaid diskrimineerimise juhtumeid ning oskaksid ja julgeksid nendele reageerida,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele võrdse kohtlemise seaduse muudatused, millega muudetakse reeglistik ühtlasemaks ja selgemaks ning laiendatakse diskrimineerimise eest kaitstud inimeste ringi. ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve antakse seadusega võrdõiguslikkuse volinikule.

Edaspidi saavad inimesed, kes leiavad, et neid on diskrimineeritud vanuse, puude, seksuaalse orientatsiooni või usutunnistuse ja veendumuste tõttu küsida võrdõiguslikkuse volinikult tasuta nõustamisteenust kui arvatav diskrimineerimine on toimunud sotsiaaltoetuste- ja teenuste saamisel, hariduses, tervishoius või kaupade ja teenuste saamisel.

„Mida rohkem pöörame tähelepanu kõigi inimeste võrdsetele võimalustele, seda rikkam on meie ühiskond. Näiteks puudega inimeste aktiivsemaks ühiskonnaelus osalemiseks on oluline pöörata tööandjate ja erinevate teenusepakkujate ning kohalike omavalitsuste tähelepanu inimeste võrdsele kohtlemisele ja igapäevaeluks vajalike teenuste kättesaadavusele. Oluline on, et inimesed märkaksid erinevaid diskrimineerimise juhtumeid ning oskaksid ja julgeksid nendele reageerida,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

Muudatus seadustab voliniku ülesandena ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve, mis on oodanud korraldamist alates konventsiooni ratifitseerimisest 2012. aastal. Konventsiooni järelevalve hõlmab endas teavitustööd, näiteks kampaaniad, koolitused ja uuringud, raportite koostamist, diskrimineerimiskaebuste käsitlemist ja muid konventsiooni edendamiseks, kaitsmiseks ja järelevalveks vajalikke tegevusi. Muu hulgas saab volinik konventsiooni järelevalvemehhanismina anda hinnanguid, kas Eesti kehtiv seadusandlus on kooskõlas konventsiooniga ning teha soovitusi vajalike muudatuste tegemiseks, mis aitab korrastada Eesti seadusandlust puuetega inimeste õiguste tagamiseks. 

„Võrdse kohtlemise seaduse muutmine on tähtis, sest see puudutab nii paljusid – üle 140 000 puudega inimest. Rõhutan, et puudega inimesed ei vaja privileege, vaid teistega võrdseid võimalusi oma igapäevaelu korraldamiseks“, ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht. „Diskrimineerimistunnuste laiendamine ning ÜRO puudega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise järelevalve seadustamine, mida Eesti Puuetega Inimeste Koda on taotlenud alates konventsiooni ratifitseerimisest 2012. aastal, loob õiguslikud eeldused puudega inimese ja nende pereliikmete paremaks eluks Eestis.“

Kui varem oli võimalik vähemusgruppidel võrdõiguslikkuse voliniku poole pöörduda diskrimineerimise juhtumitega töö saamisel ja töösuhetes ning kutseõppes, siis edaspidi saab voliniku hinnangut küsida ka siis, kui arvatav diskrimineerimine on toimunud hariduses, sotsiaaltoetuste- ja teenuste saamisel, tervishoius või on takistatud kaupade ja teenuste tarbimine. Võrdõiguslikkuse volinik ei saa inimesi esindada kohtus, kuid ta saab anda võimalikule diskrimineerimisjuhtumile hinnangu, mille põhjal saab inimene otsustada, kas soovib edasi pöörduda kohtusse või mitte. Meditsiinilistele andmetele ja ekspertide hinnangutele põhinevate otsuste õigsust volinik ei hinda.

Töövõime hindamiseks tuleb endiselt pöörduda töötukassasse. Nõustamiseks saab lisaks töötukassale pöörduda ka Eesti Puuetega Inimeste Koja poole. Juulis sõlmis sotsiaalministeerium Eesti Puuetega Inimeste Kojaga koostöölepingu, millega toetatakse vähenenud töövõimega inimeste sõltumatut nõustamist töövõime hindamist puudutavates küsimustes. Eesti Puuetega Inimeste Koda pakub sõltumatut abi töövõime

Võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing, võrdse kohtlemise võrgustik ning Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon.

Veel uudiseid samal teemal

„Euroopa Liidus tuleb tagada õiglased töötingimused, sh palk ning adekvaatne sotsiaalkaitse kõigile töötajatele nii liikmesriikidest kui kolmandatest riikidest. Hoogu kogub ka platvormitöö, mis pakub inimestele väga erinevas vormis töötamise võimalusi tagamata samas alati piisavaid sotsiaalseid garantiisid, mis seab osa platvormitöötajad teistega võrreldes kehvemasse olukorda,“ sõnas tervise- ja tööminister Kiik.
25.09.2021

Kiik: Euroopa Tööjõuametist peab saama riikidele tugev partner üle-Euroopaliste tööjõu probleemide lahendamisel

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kohtus eile Eestis visiidil viibiva Euroopa Tööjõuameti (ELA) peadirektori Cosmin Boianguga, et arutada tööjõu piiriülese liikumise küsimusi EL-is ning ELA rolli ja võimalikku abi nende küsimuste lahendamisel. Oluliste teemadena käsitleti ka kolmandatest riikidest pärit tööjõu teemat ning platvormitöö üha aktiivsema kasutamisega seotud küsimusi.

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.