Sa oled siin

Võrdse kohtlemise voliniku valikuprotsess oli aus ja vastas seaduse nõuetele

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku konkurss viidi läbi järgides hea halduse tava ning kõiki sätestatud reegleid. Konkursi erinevates etappides hinnati kandidaate kõigekülgselt nii ministeeriumi töötajate kui kaasatud ekspertide poolt.

"Valikuprotsess oli korrektne ja erapooletu. Kahjuks aga lekitati Sotsiaalministeeriumist sõltumatult konkursi toimumise ajal meediale mõnede kandidaatide nimed, seda ilmselt eesmärgiga otsust ühe konkreetse isiku kasuks kallutada. Ministeerium peab juhtunut väga kahetsusväärseks ja vabandab asjaosaliste ees. Teeme edaspidi kõik endast oleneva, et sarnast asjade käiku tulevikus vältida ning tagame mistahes ametikohale kandideerijatele konfidentsiaalsuse. Olen veendunud, et minister tegi parima valiku," kinnitas Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske.

„Kõik konkursi etapid olid iseseisvad välistamisvoorud, et lõpuks jääks sõelale parim kandidaat. Sotsiaalministeerium värbab personali pidevalt ja see toimub alati üldiste värbamise põhimõtete alusel. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku konkursi viis läbi personaliosakond, minister protsessi ei sekkunud ja seda ei mõjutanud. Vastavalt ametnike värbamise ja valiku korrale võib konkursi lõppedes valdkonna eest vastutavale ministrile esitada ametisse nimetamiseks ühe või mitu kandidaati. Viimase vooru tulemusena olid hindajad ühel nõul, et mõlemad kandidaadid sobiksid volinikuks ning personaliosakonna poolt esitati ministrile otsuse tegemiseks kaks kandidaati. Kahe parimaks osutunud kandidaadi tugevused olid erinevat laadi. Teadmised ja ühiskondlik kandepind olid ja on mõistagi olemas mõlemal kandidaadil, kuid tugevused joonistusid välja erinevalt. Minister langetas oma otsuse mõlema kandidaadiga kohtumise järel.

Kui mõnes varasemas etapis hindas kandideerijaid ka täna ametis olev volinik, siis kahes viimases voorus Mar-Liis Sepper valikuprotsessis ei osalenud. Seda seetõttu, et kandidaadid võiksid ja saaksid oma arvamust vabalt avaldada ka tänase voliniku institutsiooni kohta isegi juhul, kui see arvamus peaks ühes või teises aspektis olema kriitiline,“ selgitas Marika Priske.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on iseseisvalt tegutsev, sõltumatu ja erapooletu ametiisik, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist. Vastavalt seadusele tagab ta isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.