Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

“Võrdsem Eesti”: lapsed vajavad kodus igapäevast tähelepanu ja kaitset

Homse rahvusvahelise lastekaitsepäeva puhul ilmuva eelviimase “Võrdsem Eesti” sarja videoga tuletab Sotsiaalministeerium meelde, et igasuguste peremurede puhul on laps kõige haavatavam perekonnaliige, ehk nn “unustatud ohver”.

Kuigi sotsiaalministeeriumis koostatud KOV-de küsitlusuuringust (PDF) selgus, et enim on koroonakriisis kannatanud just noored, lapsed ja pered, siis ütleb kriminaalstatistika, et läbi aastate on perevägivalla juhtumistest umbes 30% toimunud laste juures olekul või on lapsed neis olnud ohvrid. „Seega on väga oluline märgata ka lapse abivajadust ja ärakuulamist. Ei tohiks unustada, et ka laps on peremuredes samuti oluline osapool. Isegi, kui ta väliselt viga ei saa, võivad tema emotsionaalsed üleelamised avalduda alles hiljem muude terviseprobleemidena,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

“Võrdsem Eesti” sarja eelviimases videos üles astuva kliinilise lapsepsühholoogi Mariana Saksniidu sõnul mõjutab vägivald peres alati seal olevaid lapsi, seda isegi ka siis, kui vägivald ei ole suunatud otseselt lapse vastu.

“Homne 1. juuni on lastekaitsepäev ja ma soovin, et ükski laps ei peaks kartma oma kodu ja oma vanemaid,” rääkis psühholoog. “Termin „unustatud ohvrid“ on lapsele, kes sageli oma murest kellelegi ei julge rääkida ja on oma murega päris üksinda. Vägivalda kogev laps vajab, et teda märgataks. Vägivalda kogev laps vajab, et vägivald lõppeks. Vägivalda kogenud laps vajab stabiilset ja turvalist keskkonda, kindlaid piire, ettearvatust, emotsionaalset sidet turvalise (!) täiskasvanuga, positiivseid uusi kogemusi ja vajadusel psühholoogilist/psühhiaatrilist tuge,” märkis Saksniit.

Lapsepsühholoog tõdes, et koroona aasta on olnud paljudele peredele raske viirusest ja eriolukorrast tingitud teadamatuse ja ettearvamatuse tõttu ning paljudes peredes on toimetulek muutunud raskemaks. “Oma töös näen ma järjest sagedamini seda, kui palju lapsed enda kanda võtavad, märkamatult katki lähevad ja vanemate eest oma katki minekut varjavad- sest nad kardavad vanemaid häirida veel lisaks keerulisele ajale oma „väikeste“ muredega. Ma soovin, et me täna ja iga päev võtaksime hetke, et selle peale mõelda ja võtaksime iga päev vähemalt hetke, et vaadata oma lapsele silma ja küsida, kuidas tal päriselt läheb.”

Vaata ja jaga: täispikk video asub SIIN.

 “Võrdsem Eesti” on kümneosaline Sotsiaalministeeriumi videosari, mis kutsub üles ära tundma ebavõrdsust ja vägivalda ning sellele ka reageerima ja abi otsima. “Võrdsem Eesti” videosarjas saavad sõna teadlased ja eksperdid. Igal nädalal avaldatakse üks videoklipp sotsiaalministeeriumi Youtube´i kanalis, lühikesed videoklipid jooksevad iganädalaselt ETV kultuuriteadetes. Vaata juba ilmunud videoid siit:

Airi Mitendorf: "Kus algab kontroll paarisuhtes?"

Kristiina Luht: „Kuidas ära tunda kübervägivalda?“

Jaanika Hämmal: "Miks meil on vähe meesõpetajaid?"

Christian Veske: "Mis kasu on meestel võrdõiguslikkusest?”

Helen Biin: "Kas poliitika on sooliselt tasakaalus?"

Liina Kanter: "Mitmekesisus töökohal"

Agnes Einman: "Milles seisnevad võrdsed võimalused?”

Meelis Joost: "Kellele on mõeldud ligipääsetavus?"

Mariana Saksniit: "Kes on unustatud ohver?”

 

Tulekul

Merike Sisask: "Mida tähendab säilenõtkus?"

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

„Paindlik ja inimlik tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. Vabatahtlikul on rohkem võimalusi märgata inimese abivajadust ning teavitada sotsiaaltöötajat, kergendades sellega omavalitsuse koormust ennetustöö tegemisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
21.09.2021|Sotsiaalministeerium

Vabatahtlike seltsiliste tegevus hoolekandes laieneb üle-eestiliseks

Sotsiaalministeerium jätkab vabatahtlike kaasamise koostöö mudeli elluviimist hoolekandesüsteemis. Eesmärk on kaasata senisest enam vabatahtlikke hoolekandesüsteemi ja toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul seni pakutavatele teenustele täiendavalt kõrvalabi, tuge või seltsi.