Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Sa oled siin

“Võrdsem Eesti“ miniloeng: Säilenõtkus on positiivse vaimse tervise alustala

"Värskest Praxise uuringust selgus, et pandeemia andis soolisele võrdõiguslikkusele väga tugeva löögi nii Eestis kui ka mujal, sest drastiliselt suurenenud hulgal langesid kodused toimetused valdavalt naistele. Julgustan kõiki abivajajatest märku andma ja mure korral sellest ka teistega rääkima ja abi otsima,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
"Värskest Praxise uuringust selgus, et pandeemia andis soolisele võrdõiguslikkusele väga tugeva löögi nii Eestis kui ka mujal, sest drastiliselt suurenenud hulgal langesid kodused toimetused valdavalt naistele. Julgustan kõiki abivajajatest märku andma ja mure korral sellest ka teistega rääkima ja abi otsima,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Viimase aasta COVID-19 globaalse kriisi tingimustes on inimeste võime kohaneda tugevalt proovile pandud ning nagu uuringud näitavad, on muutunud olude tõttu eriti stressis noored. “Võrdsem Eesti” videosarja kümnendas ja viimases videos räägib Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask säilenõtkusest ehk oskusest ja võimest raskete oludega toime tulla.

„Sotsiaalministeeriumis valminud kohalike omavalitsuste seas läbi viidud küsitlustulemuste ülevaatest selgub, et vaimse tervise probleemidega abivajajate arv on 72 protsendi ehk 54 küsitlusele vastanud omavalitsuste hinnangul kasvanud,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Kõige enam vajavad abi lapsed, pered ja vanemad inimesed ning peamised probleemid on seotud peretülide ja -vägivallaga.

Ministri sõnul selgub ka värskest Praxise uuringust, et pandeemia andis soolisele võrdõiguslikkusele väga tugeva löögi nii Eestis kui ka mujal, sest drastiliselt suurenenud hulgal langesid kodused toimetused valdavalt naistele. „Julgustan kõiki abivajajatest märku andma ja mure korral sellest ka teistega rääkima ja abi otsima,“ lisas minister.

Turu-uuringute AS on riigikantselei tellimusel viimase aasta jooksul läbi viinud regulaarseid küsitlusi, et kaardistada inimeste arvamusi, hoiakuid ja käitumisvalikuid COVID-19 kriisis. Muuhulgas on küsitlustes uuritud inimeste stressitaset, kas vastajad on viimase 30 päeva jooksul olnud stressis või pinge all. Viimases küsitluslaines (21-23. mai 2021) vastas ligemale kolmandik inimestest, et nad on olnud sel perioodil stressis suurel või väga suurel määral. Keskmisest oluliselt kõrgema stressitasemega paistavad silma nooremad vanusgrupid (15-24 a. 53% ja 25-34 a. 45%) ning töötud (49%), õpilased või üliõpilased (53%) ja lapsepuhkusel või kodused inimesed (40%).

Täna avaldatud “Võrdsem Eesti” videos räägib Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, et säilenõtkus on võime kohaneda ebasoodsate või isegi ekstreemsete tingimustega ning tulla toime raskuste ja probleemidega. “Kui inimest mõjutavad tugevad stressorid ehk negatiivsed elusündmused, haigused, kaotused, võib nende tegutsemisvõime sellest oluliselt häiritud olla, kuid säilenõtked inimesed suudavad sellest kiiremini toibuda ning paremini jätkata oma igapäevaseid kohustusi,” ütles Merike Sisask.

Vaata ja jaga: täispikk videot asub SIIN.

Sisaski sõnul saavad nii ökosüsteemid kui inimesed keerulistes olukordades vähem kahjustatud, kui nende säilenõtkus on kõrge. “Positiivse vaimse tervise üks alustalasid on just nimelt säilenõtkus. Kui olukord muutub ebakindlaks, saavad kõrge säilenõtkusega inimesed endaga paremini hakkama. Säilenõtked inimesed säilitavad optimistliku vaate raskuste kiuste. Madala säilenõtkusega inimesed on aga haavatavamad, raskuste eest püüavad nad põgeneda ning kui see ei õnnestu, kipuvad nad murduma. Raskustest saab nende jaoks mure, millele lahendust ei ole,” kirjeldab Sisask.

Kuus nõuannet, kuidas säilenõtkust arendada:

1. Hoia olulisi suhteid. Väärtusta pere, sõpru ja teisi lähedasi, oska neilt abi küsida ja seda ka vastu võtta.
2. Suhtu kriisidesse kui paratamatusse ja muutustesse kui elu loomulikku osasse. Stressivaba elu pole olemas ning kriisist läbiminek suurendab stressitaluvust tulevikus.
3. Sea endale realistlikud eesmärgid ja liigu nende suunas. Kui positiivne tulemus on ebatõenäoline, vaata eesmärgid üle ja sea nende tähtsuse järjekord ümber. 
4. Probleemide korral tegutse nende lahendamise nimel ja ära looda, et need lihtsalt kaovad. 
5. Suhtu iseendasse positiivselt ja hoolitse enda eest. Keskendu enda headele omadustele ja ära unusta enda vajadusi. Luba oma ellu ohtrasti väikeseid rõõmu pakkuvaid ning lõõgastavaid hetki.
6. Säilita lootusrikas ellusuhtumine, ära keskendu hirmudele ja muretsemisele. Positiivse ellusuhtumisega lood endale ilusama elu. Visualiseeri endale oma soovid ja tunne nendest rõõmu juba enne, kui need täidetud saavad.

(Allikas: Vaimne tervis kui vaimne heaolu: Infomaterjal noortele (PDF))

Vaimse tervise esmaseks toetamiseks on olemas mitmeid kodulehti ja infoliine, mille kaudu kiireloomulise ja tugeva murega abi saada. Vaata lähemalt: https://www.kriis.ee/et/vaimnetervis

 “Võrdsem Eesti” on kümneosaline sotsiaalministeeriumi videosari, mis kutsub üles ära tundma ebavõrdsust ja vägivalda ning sellele ka reageerima ja abi otsima. “Võrdsem Eesti” videosarjas saavad sõna teadlased ja eksperdid. Igal nädalal avaldatakse üks videoklipp sotsiaalministeeriumi Youtube´i kanalis, lühikesed videoklipid jooksevad iganädalaselt ETV kultuuriteadetes. Vaata “Võrdsem Eesti” kõiki videoid siit:

Airi Mitendorf: "Kus algab kontroll paarisuhtes?"

Kristiina Luht: „Kuidas ära tunda kübervägivalda?“

Jaanika Hämmal: "Miks meil on vähe meesõpetajaid?"

Christian Veske: "Mis kasu on meestel võrdõiguslikkusest?”

Helen Biin: "Kas poliitika on sooliselt tasakaalus?"

Liina Kanter: "Mitmekesisus töökohal"

Agnes Einman: "Milles seisnevad võrdsed võimalused?”

Meelis Joost: "Kellele on mõeldud ligipääsetavus?"

Mariana Saksniit: "Kes on unustatud ohver?” 

Merike Sisask: "Mida tähendab säilenõtkus?”

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Euroopa Liidus tuleb tagada õiglased töötingimused, sh palk ning adekvaatne sotsiaalkaitse kõigile töötajatele nii liikmesriikidest kui kolmandatest riikidest. Hoogu kogub ka platvormitöö, mis pakub inimestele väga erinevas vormis töötamise võimalusi tagamata samas alati piisavaid sotsiaalseid garantiisid, mis seab osa platvormitöötajad teistega võrreldes kehvemasse olukorda,“ sõnas tervise- ja tööminister Kiik.
25.09.2021

Kiik: Euroopa Tööjõuametist peab saama riikidele tugev partner üle-Euroopaliste tööjõu probleemide lahendamisel

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik kohtus eile Eestis visiidil viibiva Euroopa Tööjõuameti (ELA) peadirektori Cosmin Boianguga, et arutada tööjõu piiriülese liikumise küsimusi EL-is ning ELA rolli ja võimalikku abi nende küsimuste lahendamisel. Oluliste teemadena käsitleti ka kolmandatest riikidest pärit tööjõu teemat ning platvormitöö üha aktiivsema kasutamisega seotud küsimusi.

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“
23.09.2021|Sotsiaalministeerium

Valitsus kiitis heaks riikliku perelepitussüsteemi loomise

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.