Sa oled siin

„Võrdsema Eesti“ sarja uus video küsib, miks meil on vähe meesõpetajaid

Kui oled valiku ees, mida edasi õppida või millist ametit valida, siis tea, et ei ole olemas naiste- ega meeste töid. Mehed omavahel ja naised omavahel erinevad oma huvide, võimete ja vajaduste poolest selleks liiga palju.
Kui oled valiku ees, mida edasi õppida või millist ametit valida, siis tea, et ei ole olemas naiste- ega meeste töid. Mehed omavahel ja naised omavahel erinevad oma huvide, võimete ja vajaduste poolest selleks liiga palju.

Peatselt ees seisva kõrg- ja kutsekoolidesse sisseastumise eel julgustab Sotsiaalministeerium iga noort mõtlema “kastist välja” ja mitte laskma oma valikuid mõjutada aegunud soolistest stereotüüpidest.

“Julgustame noori naisi valima näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna erialasid ja noormehi haridusvaldkonda,“ sõnas sotsiaalkaitse minister Signe Riisalo. „Samuti on nii praegu kui tulevikus töökäsi vaja näiteks inseneeria ning loodus- ja täppisteaduste valdkondadesse, mille õppimist võiksid kindlasti kaaluda ka naised ning hoolekande, õendus- ja muudele sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna erialadele, mille õppimist soovitame kindlasti kaaluda ka meestel. Soostereotüüpidest suunatud haridus- ja karjäärivalikute hind võib olla inimese jaoks üsna kõrge. See mõjutab töö leidmise võimalusi, palka, rahulolu töö ja eluga laiemalt, samuti töö- ja pereelu ühitamise võimalusi. Soostereotüüpidest mõjutatud valikutel on negatiivne mõju ka riigi majandusele ja ühiskonnale tervikuna.“

Sotsiaalministeeriumi värskes miniloengus “Miks meil on vähe meesõpetajaid?” räägib Kantar Emori uuringuekspert Jaanika Hämmal, et sõltumata sellest, kas oled mees või naine, peavad kõigil olema võrdsed võimalused valida just enda jaoks sobivaim amet.

Eesti tööturul koonduvad mehed ja naised erinevatele tegevusaladele ja ametikohtadele. Eriti suured on käärid hariduses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, kus töötab iga neljas Eesti naine ja vaid mõni protsent mehi. Vastupidine on olukord inseneeria ning loodus- ja täppisteadustega seotud tegevusaladel, kus naisi töötab meestest neli korda vähem. Samuti on naisi nii suurettevõtete tippjuhtide kui ka ettevõtjate seas veidi alla kolmandiku. 

“Oluline põhjus selle erinevuse taga on soostereotüübid, mis mõjutavad nii noorte kui juba tööturul olijate valikuid ja võimalusi selle osas,” tõdes Hämmal. “Soostereotüübid on levinud arusaamad sellest, millised poisid ja tüdrukud, mehed ja naised on, millised rollid, huvid, ametid ja käitumine neile sobivad. Sellised uskumused mõjutavad nii meie endi kui meid ümbritsevate inimeste – perekonna, sõprade, õpetajate, tööandjate ja teiste - käitumist ja otsuseid.” 

Tüüpiline näide võiks siin olla, kuidas tüdrukutele pakutavad mänguasjad suunavad maast madalast pöörama tähelepanu välimusele, hoolitsema teiste eest ja tegema kodutöid. Poistele pakutavad mänguasjad harjutavad neid nuputama, hindama kiirust, olema võistluslikud ja võtma riske. 

“Soostereotüüpsed hoiakud on väga püsivad ning ei ole viimaste aastakümnete jooksul olulisel määral muutunud, isegi kui see meile nii võib tunduda,” lisas Hämmal.

Hea sisseastuja!

Kui oled valiku ees, mida edasi õppida või millist ametit valida, siis tea, et ei ole olemas naiste- ega meeste töid. Mehed omavahel ja naised omavahel erinevad oma huvide, võimete ja vajaduste poolest selleks liiga palju.
Kui mingi eriala sind huvitab, kuid kõhkled, kuna ümbritsevad ei pea seda sulle sinu soo tõttu sobivaks, siis võib sinu enesekindlust toetada, kui uurid selle ameti kohta lähemalt ja võimalusel räägid sel alal töötava sookaaslasega.

Aprillist kuni jaanipäevani avaldab Sotsiaalministeerium 10-osalise minivideote sarja “Võrdsem Eesti”, kutsudes sellega ära tundma ebavõrdsust ja vägivalda ning sellele ka reageerima ja abi otsima. “Võrdsem Eesti” videosarjas saavad sõna teadlased ja eksperdid. Igal nädalal avaldatakse üks videoklipp sotsiaalministeeriumi Youtube´i kanalis, lühikesed videoklipid jooksevad iganädalaselt ETV kultuuriteadetes. Vaata juba ilmunud videoid siit.

Juba ilmunud:

 

Tulekul:

  • Christian Veske: "Mis kasu on meestel võrdõiguslikkusest?"
  • Helen Biin: "Kas poliitika on sooliselt tasakaalus?"
  • Liina Kanter: "Mitmekesisus töökohal"
  • Agnes Einman: "Milles seisnevad võrdsed võimalused?"
  • Meelis Joost: "Kellele on mõeldud ligipääsetavus?"
  • Mariana Saksniit: "Kes on unustatud ohver?"
  • Merike Sisask: "Mida tähendab säilenõtkus?"

 

Pressiteade eesti viipekeeles

Veel uudiseid samal teemal

„Vägivald, nii vaimne kui ka füüsiline, ei ole mingil juhul aktsepteeritav. See puudutab otseselt või kaudselt kogu meie ühiskonda – naisi ja mehi, lapsi ning vanemaealisi. Inimesi meie ümber, kelle puhul me seda ehk aimatagi ei oska,,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
11.05.2021|Sotsiaalministeerium

Ministrite üleskutse: märkame vägivalla ohvreid meie ümber

Täna, 11. mail möödub kümme aastat päevast, mil Euroopa Nõukogu liikmesriigid allkirjastasid naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni. See on riikidevaheline kokkulepe, mis seab esikohale vägivalla all kannatanud, kohustab riiki pakkuma neile võimalikult palju tuge ja teenuseid, juurutab ühiskonnas mõistmist, et vägivallal puudub igasugune õigustus ning rõhutab, et vägivallaakt lapse juuresolekul on vägivalla raskeim vorm. Konventsiooniga on liitunud ja selle ratifitseerinud 33 riiki.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõdeb, et naise moodustatud sooliselt mitmekesine valitsus on suur samm edasi. „See, et praeguse valitsuse koosseis on sooliselt tasakaalus, oli väga läbimõeldud otsus. Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes on naiste osakaal tõusnud 28% piirimaile, kuid jäänud kahjuks sinna pidama“ ütles Riisalo.
08.05.2021|Sotsiaalministeerium

Minister Riisalo: sooline tasakaal otsustuskogudes on parem meie kõigi jaoks

Eestis on esimest korda naissoost peaminister ning pea pooled ministritest on naised. Vaatamata tänasele sooliselt tasakaalustatud valitsusele, on vaja teha jõupingutusi, et seesugune trend jätkuks ka tulevikus. Värske „Võrdsem Eesti“ video küsib, kas poliitika on sooliselt tasakaalus?