Sa oled siin

Vanemahüvitis

Vanemahüvitise seaduse eesmärk on aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamisele. Vanemahüvitisega säilitatakse lapsevanemale eelmise kalendriaasta keskmine töötasu, kuna vanem katkestab seoses lapse eest hoolitsemisega ajutiselt töötamise. Õigus vanemahüvitisele on kõikidel vanematel. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, makstakse hüvitist puhkusel olevale vanemale. Ühes peres saab korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem.

2018. aasta 1. märtsist muutus vanemahüvitise süsteem soodsamaks neile, kes teevad vanemahüvitise saamise ajal osaajaga tööd. Vanemahüvitise eesmärk on toetada lapsevanemat, kes lapse eest tema esimesel eluaastal kõige enam hoolitseb. Kui lapsevanem töötab osaliselt lapse kõrvalt, siis edaspidi vähendatakse tema vanemahüvitist alles siis, kui saadav töötasu ulatub pooleni hüvitise ülempiirist.

See tähendab, et töist tulu võib teenida kuni 1,5-kordse keskmise palga suuruses ilma, et vanemahüvitist vähendataks. Vanemahüvitise saajale säilib alati vanemahüvitise määr, mis on 2018. aastal 470 eurot. Hüvitise suuruse arvutamisel on abiks spetsiaalne valem ja lehe alumisest osast leitav kalkulaator.

Näide 1. Igakuise vanemahüvitise suurus on 2000 eurot. Vanem asub tööle osalise ajaga ja saab töötasu 1500 eurot kuus. Tema vanemahüvitist ei vähendata.

Näide 2. 2000 euro suuruse vanemahüvitise saaja teenib töist tulu 2500 eurot. Tema vanemahüvitist vähendatakse vastavalt: 2000-(2500-1544,78)/2=1522,39. Seega on isiku töötasu ja vanemahüvitis kokku 4022,39 eurot.

Kõik need lapsevanemad, kes käivad tööl ja kellel on õigus vanemahüvitisele, saavad hüvitist vähemalt hüvitise määra ulatuses, kuid reeglina rohkem.


Õigus vanemahüvitisele

Õigus saada vanemahüvitist on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane.

Lapse isal on õigus vanemahüvitisele, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks.


Vanemahüvitise saamise periood

Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist.

Vanemahüvitist makstakse 435 päeva. Kui emal ei olnud õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele, makstakse vanemahüvitist kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni.

Oma vanemahüvitisele õiguse lõppemise päeva saate teada, kui sisestate kalkulaatorisse rasedus- ja sünnituspuhkuse alguspäeva.

Sisestage rasedus- ja sünnituspuhkuse alguspäev
 
 

Sisestage rasedus- ja sünnituspuhkuse alguspäev
 
Rasedus- ja sünnituspuhkuse algus:
Viimane vanemahüvitise maksmise päev:

 
 

 

Viimane vanemahüvitise maksmise päev: 

Sellest perioodist on 140 päeva rasedus- ja sünnituspuhkus ning 435 päeva vanemahüvitis.

Kui ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele vähem kui 30 päeva enne sünnitustähtaega ja sünnitushüvitist makstakse lühemat aega, ei maksta sellevõrra pikemalt vanemahüvitist.


Vanemahüvitise suuruse arvutamine

Vanemahüvitis arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi. Tuluna arvestatakse töist Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui sotsiaalmaksu on inimese eest maksnud riik, siis seda ei arvestata töise tuluna. Samuti ei arvestata välisriikides teenitud tulu, millelt pole Eestis sotsiaalmaksu makstud.

Aastatulu jagatakse 12 kuuga, kuid 12 kuust lahutatakse eelnevalt päevad, mil vanem oli haiguslehel, hoolduslehel või rasedus- ja sünnituspuhkusel. Jagatis ongi vanemahüvitise suurus. Näiteks, kui ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele märtsis 2018 ning õigus vanemahüvitisele tekib 2017. aasta tulude alusel, jagatakse 2017. aasta kogutulu 12-ga. Kui aga rasedus- ja sünnituspuhkus algab 1. novembril 2017 ning vanemahüvitise maksmine algab peale 20. märtsi 2018, siis vanemahüvitis arvutatakse järgnevalt: 2017. aasta tulud jagatakse 10 kuuga. Arvestamata jäetakse rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud kuud.

Kui vanem hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal ei töötanud, siis makstakse vanemahüvitist hüvitise minimaalses määras, mis 2018. aastal 470 eurot.

Kui vanem eelmisel aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla töötasu alammäära, makstakse vanemahüvitist töötasu alammäära suuruses, mis 2017. aastal 500 eurot.

Vanemahüvitise ülempiiriks on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk. 2018. a on vanemahüvitise ülempiir 3089,55 eurot.

Kui emal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele ning ta seda ei kasuta, makstakse vanemahüvitist esimese 70 päeva jooksul mitte rohkem kui töötasu alammäära suuruses.

Aasta vahetudes juba määratud vanemahüvitise suurus ei muutu. Erandina, kui vanemahüvitise suuruseks on töötasu alammäär ning 1. jaanuarist Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär tõuseb, jätkatakse vanemahüvitise maksmist uue töötasu alammäära suuruses.


Vanemahüvitise arvutamine eelneva töötamise korral Euroopa Liidu liikmesriigis

Vanemahüvitise suuruse arvutamine, kui hüvitise taotleja on hüvitisele õiguse tekkimisele eelneval kalendriaastal töötanud Euroopa Liidu riigis, Norras, Liechtensteinis, Islandil või Šveitsis, toimub samaväärselt nagu inimene oleks töötanud Eestis, st eelmisel kalendriaastal Eestis makstud sotsiaalmaks loetakse makstuks ka teistes riikides töötamise ajal. Teises riigis reaalselt teenitud tulu hüvitise suuruse arvutamisel arvesse ei võeta.

Näiteks töötas lapsevanem eelmisel kalendriaastal 6 kuud Eestis ja 4 kuud Soomes. Tema keskmine kuutulu arvutatakse Eestis saadud töötasu alusel, näiteks on see 900 eurot. Eeldatakse, et 900 eurost kuutulu teenis vanem ka Soomes. Vanemahüvitise suuruse arvutamiseks korrutatakse 10 töötatud kuud keskmise tuluga ja jagatakse aasta kalendrikuude arvuga: 10 x 900 / 12 = 750 eurot.

Kui lapsevanem töötas eelmisel kalendriaastal teises EL riigis ning Eestis tal tulu puudus, määratakse vanemahüvitis alampalga suuruses.

Erandina rakendatakse soodsamat kohtlemist emale, kes eelmisel kalendriaastal töötas ainult teises EL riigis, kuid vanemahüvitisele õiguse tekkimise aastal töötas Eestis ning jäi Eestis rasedus- ja sünnituspuhkusele. Sel juhul loetakse teises riigis saadud töötasuks sama aasta keskmine tulu Eestis.


Hüvitise saaja vahetamine

Vanemahüvitist võib maksta lapse isale, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Kui isa taotleb vanemahüvitist pärast seda, kui hüvitist on saanud ema, arvutatakse isa hüvitis sama perioodi tulude alusel, mis oli arvestuse aluseks emal. Kuna vanemahüvitis on kuuhüvitis, on hüvitise saajat võimalik vahetada kalendrikuu algusest. Hüvitise saaja vahetatakse taotluse esitamisele järgnevast kuust. Väljamakse uuele taotlejale tehakse ülejärgmises kalendrikuus.

Lapsehoolduspuhkusel viibimist kontrollib sotsiaalkindlustusamet töötajate registri andmete alusel.


Vanemahüvitis, teised peretoetused ja pension

Koos vanemahüvitisega makstakse lapsetoetust ja teisi peretoetusi.

Vanemahüvitise maksmise ajal ei maksta vanemale lapsehooldustasu ühegi lapse kohta peres.

Alates 2013. aastast teeb riik sissemakseid pensioni II sambasse kogumispensioni kohustatud isikule, kes kasvatab kuni kolmeaastast last. Riik maksab pensioni II sambasse 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Sissemaksete tegemiseks tuleb esitada taotlus sotsiaalkindlustusametile, sissemaksete saaja ei pea olema vanemahüvitise saaja.


Vanemahüvitise taotlemine

Mugavaim viis vanemahüvitise ja teiste peretoetuste ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete taotlemiseks, on eesti.ee keskkonna kaudu. Seal on juba rahvastikuregistri andmete põhjal koostatud eeltäidetud taotlus. www.eesti.ee → E-teenused → Kodanikule → Perekond → Vanemahüvitise, peretoetuste ja kohustusliku kogumispensioni täiendavate sissemaksete taotlemine

Perehüvitiste taotluse võid esitada ka:

  • e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee;
  • posti teel aadressile Endla 8, 15092 Tallinn;
  • sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes, mille aadressid leiad SIIT (klienditeenindusse pöördudes, tuleb kaasa võtta ID-kaart või pass).


Vanemahüvitise väljamaksmine

Vanemahüvitis makstakse välja igas kuus eelmise kuu eest: jaanuarikuu hüvitise väljamakse tehakse veebruaris jne. Hilisemal taotlemisel makstakse hüvitis välja tagantjärgi, kuid mitte rohkem kui 6 viimase kuu eest.


Vanemahüvitis, töötamine ning tulu saamine vanemahüvitise maksmise perioodil

Vanemahüvitise saamise ajal võib vanem töötada või saada töötasu, kuid kui ühes kuus saadud tulu ületab poolt vanemahüvitise ülempiiri (2018. aastal 1544,78 eurot), siis vähendatakse vastava kuu hüvitist. Tulu hulka loetakse kõik tööandja poolt ühel kuul väljamakstud summad, sh preemia, puhkusetasu, tööandja makstud toetus jms. Kui näiteks vanemahüvitist saavale töötajale makstakse ühel kuul välja töötasu ja puhkusetasu järgmise kuu eest, siis vanemahüvitise suuruse arvutamisel loetakse kõik väljamakstud summad selle kuu töötasuks. Tööandjad ei erista maksudeklaratsioonis, millise kuu eest tasusid makstakse, seega lähtub ka Sotsiaalkindlustusamet hüvitise ümberarvutamisel kalendrikuus tööandja väljamakstud tasust.

Kui saadud brutotulu on 1544,78 eurot (edaspidi nimetusega sissetulekupiir) või alla selle, siis vanemahüvitis ei muutu. Üle 1544,78-eurose tulu puhul vähendatakse hüvitist iga kahe üle sissetulekupiiri teenitud euro kohta ühe euro võrra. Tulu saamisel säilib vanemahüvitise saajale alati vähemalt vanemahüvitise määr (ehk 470 eurot 2018. aastal).

Alates 1. märtsist 2018 on hüvitise ümberarvutamise valem tulu saamisel: hüvitis = hüvitis – (tulu – sissetulekupiir) / 2.

Hüvitisest lahutatakse sissetulekupiiri ületav tuluosa, mis on jagatud kahega.


Vanemahüvitise kalkulaator

Sisestades oma vanemahüvitise suuruse ning kalendrikuu tulu (brutosummad), saate välja arvutada hüvitise suuruse juhul, kui lapsevanem töötab.
 


 

Sissetulekupiiri (ehk 2018. aastal 1544,87) ületava tulu saamise korral tuleb sellest teavitada sotsiaalkindlustusametit igal kuul, mil tulu saadi. Kui ametit tulu saamisest ei teavitata, tehakse hüvitise saajale ettekirjutus vanemahüvitise tagasimaksmiseks, kuna andmed tulude kohta saab sotsiaalkindlustusamet hiljem maksu- ja tolliameti andmebaasist.


Hüvitist ei vähendata järgmistel juhtudel:

  • Esimesel hüvitise maksmise kalendrikuul varasemalt teenitud tulu osas;
  • Viimasel hüvitise maksmise kalendrikuul peale hüvitise maksmise lõppemist teenitud tulu osas;
  • Tööandja seadusvastase käitumise tõttu hiljem väljamakstud töötasu osas;
  • Töötuskindlustuse seaduse alusel tööandja maksejõuetuse hüvitise saamise korral;
  • Tulu teenimisel füüsilisest isikutest ettevõtjana.


Laste järjestikused sünnid

Vanemahüvitise seadusega soositakse laste järjestikuseid sünde. Kui ühe lapse eest on vanemale hüvitist makstud ning järgmine laps sünnib alla kahe ja poole aastase vahega ning arvutatud vanemahüvitis järgmise lapse kohta on väiksem kui eelmise lapse kohta, määratakse hüvitis varasemate tulude alusel.

Varasemat hüvitist saav vanem, kellel on õigus sünnitushüvitisele, saab taotleda alates lapse sünnist vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe kompenseerimise.

Vanemahüvitise kohta saab lugeda ka sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt

Viimati uuendatud: 24. september 2018