Rahastatud projektid

Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine


Projekti nimi: Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine

Programmi meede: Laste ja noorte heaolu suurendamine

Projekti elluviija: Justiitsministeerium

Projekti välispartnerid: Norra Lepitusteenistus ja Oslo Politsei

Projekti partnerid Eestis: Sotsiaalkindlustusamet ja Prokuratuur

Projekti kestus: 42 kuud. Projekt lõppeb 30.04.2023

Projekti eelarve: 4 704 982 eurot

Projekti toetuse määr: 100%

Projekti rahastatakse Norra toetustest 2014-2021.

Süsteemi loomise eesmärk
 

Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomise eesmärk on toetada käimasolevat alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi, aidates praktikasse tuua uusi lähenemisi, jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöövorme ja –mudeleid ning ajakohastades valdkonnas töötavate spetsialistide teadmiseid ja oskuseid.

Varases eas õigussüsteemiga kokku puutumine võib jätta olulise jälje noore edasisele elukäigule. Õigussüsteemi poolne ülereageering või ebaefektiivne reageering noorte eksimustele ilma toetavate elementideta võib suurendada tõenäosust uuteks eksimusteks, uuteks ohvriteks ja ühtlasi ühiskonnast ja haridussüsteemist väljatõrjumisele.

Kontakt

Laidi Surva
Justiitsministeerium 
projektijuht
tel. 620 8160
laidi.surva@just.ee

Projekti tulemus:

  • Paraneb õigussüsteemi tööle siirduvate ja seal juba töötavate spetsialistide ettevalmistus tööks alaealiste ja noortega. Projekti jooksul ühendatakse koolitusprogrammi osad olemasolevatesse õppekavadesse kõrgkoolides, tagades projektiga ellu viidud tegevuste pikaajalise jätkusuutlikkuse. Läbiviidud uuringute tulemusel tekib ajakohane ja täpsem teadmine õigussüsteemiga kokku puutuvate laste ja noorte olukorrast ning süsteemi edasistest arenguvajadustes.
  • Eestis on katsetatud vähemalt kaht erinevat kogukondlikku koostöömudelit alaealiste ja noorte õigusrikkumiste ennetamiseks. Kasutusele on võetud hindamisinstrumendid, mis võimaldavad suunata lapsi ja noori senisest täpsemalt just neile sobivatele teenustele. Kasutusel on juhtumikorralduse mudel keeruliste noorte õigusrikkujatega töötamiseks.
  • Eestis on kasutusele võetud lühisekkumised alaealiste ja noore kergematele õigusrikkumistele reageerimiseks. Kasutusel on alaealiste vabatahtlik lepitus, tänavalepitus ja vähemalt veel üks taastaval õigusel põhinev sekkumine. Kriminaalhoolduses kasutusel olevad sekkumised on ajakohastatud.
  • Paranenud on kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja noortega töötava vanglapersonali kompetents. Välja on töötatud töönõustamise süsteem, vältimaks kinniste lasteasutuste personali läbipõlemist ja vähendamaks kaadrivoolavust. Kasutusele on võetud sekkumisviisid, mis aitavad paremini toime tulla vaimse tervise häiretega ja agressiivsete laste ja noortega.
 

Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine


Projekti nimi: Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine

Programmi meede: Integreeritud rahvatervise sekkumiste kvaliteedi parandamine kohalikul tasandil

Projekti elluviija: Tartu Ülikool

Projekti välispartnerid: Kagu-Norra Ülikool (University of South-Eastern Norway)

Projekti kestus: 48 kuud. Projekt lõppeb 31.12.2023

Projekti eelarve: 2 703 566 eurot

Projekti toetuse määr: 85%

Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiiirkonna toetustest 2014-2021.

Vaata ka: http://liikumislabor.ut.ee/avaleht 

Projekti eesmärk
 

Projekti eesmärk on toetada ja initsieerida muutusi koolikultuuris üle Eesti, mis võimaldavad liikumisaktiivsusel kujuneda koolipäeva loomulikuks osaks. Projekti viiakse ellu programmi Liikuma Kutsuv Kool põhimõtete arendamise, levitamise ja rakendamise abil. Samuti tagatakse Liikuma Kutsuva Kooli tegevuste jätkusuutlikus ning kättesaadavus.

Liikumissõbralik koolikultuur loob võimalused liikumiseks kogu koolipäeva jooksul, rakendades Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtteid aktiivse koolitee, aktiivsete ainetundide, aktiivsete vahetundide, liikumisõpetuse ja liikumist toetava koolikeskkonna ning kogu koolipere kaasamisega.

Projekti tegevuste pikaajaline eesmärk on tervena elatud aastate ja eeldatava eluea tõus Eesti elanikkonnas ning ebavõrdsuse vähendamine tervises suurendades liikumisaktiivsust toetavate valikute kättesaadavust laste ja noorte hulgas.

Kontakt

Kerli Mooses
Tartu Ülikool
sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor
projektijuht
tel. 552 6542
kerli.mooses@ut.ee

Projekti tulemus:

  • Välja on töötatud Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) mudel ja selle jätkusuutliku laienemise põhimõtted;

  • Välja on töötatud Liikuma Kutsuva Kooli rakendamist toetavad tööriistad;

  • Välja on töötatud Liikuma Kutsuva Kooli koolitusprogramm ja -materjalid erinevatele sihtrühmadele (klassi- ja aineõpetajad, koolide direktorid ja juhtkond, kooli  LKK meeskond, õpilastest mängujuhid, huvijuhid/ mängujuhtide mentorid, lapsevanemad, kohalikud omavalitsused);

  • Liikuma Kutsuva Kooli mudel koos tööriistadega mudeli rakendamiseks on internetis vabalt kättesaadav kõikidele huvilistele;

  • Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtteid rakendavate ehk teadlikult ja süsteemselt õpilaste liikumisaktiivsust toetavat koolikultuuri ja -keskkonda rakendavate eesti ja vene õppekeelega koolide arv on kokku kasvanud vähemalt 140 koolini.

 

Ohvriabi süsteemi arendamine


Projekti nimi: Ohvriabi süsteemi arendamine

Programmi meede: Kodune ja sooline vägivald

Projekti elluviija: Sotsiaalkindlustusamet

Projekti välispartnerid: Norwegian Center for Violence and Traumatic Stress Studies

Projekti kestus: 32 kuud. Projekt lõppeb 31.08.2022

Projekti eelarve: 385 755 eurot

Projekti toetuse määr: 100%

Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetustest 2014-2021.

Süsteemi arendamise eesmärk
 

Ohvriabi süsteemi arendamise eesmärk on süstemaatilise, jätkusuutliku ja koordineeritud ohvriabiteenuse pakkumine pere- ja soopõhise vägivalla ohvritele. 

Tänu süsteemile on võimalik katkestada vägivallaring, vältida taasohvristamist ning aidata kaasa ohvrite iseseisva toimetuleku saavutamisele.

Kontakt

Liis Sild
Sotsiaalkindlustuamet
ohvriabi ja ennetusteenuste osakond
projektijuht
tel. 5194 9691
liis.sild@sotsiaalkindlustusamet.ee

Projekti tulemus:


Luuakse süsteemsem ja kvaliteetsem ohvriabi teenus, sh:

  • ​tõstetakse naiste varjupaikade töö kvaliteeti (kvaliteedijuhise loomine ja koolitused);
  • luuakse toimiv vabatahtlike süsteem ohvrite paremaks toetamiseks;
  • tõstetakse meditsiinitöötajate teadlikkust ja oskusi perevägivalla ohvrite tuvastamiseks (varajase märkamise abivahendi väljatöötamine);
  • töötatakse välja ja piloteeritakse sekkumisprogrammi vägivallatsejatele.
Viimati uuendatud: 7. Jaanuar 2020