Rahastatud projektid

Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine


Projekti nimi: Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine

Programmi meede: Laste ja noorte heaolu suurendamine

Projekti elluviija: Justiitsministeerium

Projekti välispartnerid: Norra Lepitusteenistus ja Oslo Politsei

Projekti Eesti-poolsed partnerid: Sotsiaalkindlustusamet ja Prokuratuur

Projekti kestus: 42 kuud. Projekt lõppeb 30.04.2023

Projekti eelarve: 4 704 982 eurot

Projekti toetuse määr: 100%

Projekti rahastatakse Norra toetustest 2014-2021.

Süsteemi loomise eesmärk
 

Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomise eesmärk on toetada käimasolevat alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi, aidates praktikasse tuua uusi lähenemisi, jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöövorme ja –mudeleid ning ajakohastades valdkonnas töötavate spetsialistide teadmiseid ja oskuseid.

Varases eas õigussüsteemiga kokku puutumine võib jätta olulise jälje noore edasisele elukäigule. Õigussüsteemi poolne ülereageering või ebaefektiivne reageering noorte eksimustele ilma toetavate elementideta võib suurendada tõenäosust uuteks eksimusteks, uuteks ohvriteks ja ühtlasi ühiskonnast ja haridussüsteemist väljatõrjumisele.

Kontakt

Laidi Surva
Justiitsministeerium 
projektijuht
tel. 620 8160
laidi.surva@just.ee

Projekti tulemus:

  • Paraneb õigussüsteemi tööle siirduvate ja seal juba töötavate spetsialistide ettevalmistus tööks alaealiste ja noortega. Projekti jooksul ühendatakse koolitusprogrammi osad olemasolevatesse õppekavadesse kõrgkoolides, tagades projektiga ellu viidud tegevuste pikaajalise jätkusuutlikkuse. Läbiviidud uuringute tulemusel tekib ajakohane ja täpsem teadmine õigussüsteemiga kokku puutuvate laste ja noorte olukorrast ning süsteemi edasistest arenguvajadustes.
  • Eestis on katsetatud vähemalt kaht erinevat kogukondlikku koostöömudelit alaealiste ja noorte õigusrikkumiste ennetamiseks. Kasutusele on võetud hindamisinstrumendid, mis võimaldavad suunata lapsi ja noori senisest täpsemalt just neile sobivatele teenustele. Kasutusel on juhtumikorralduse mudel keeruliste noorte õigusrikkujatega töötamiseks.
  • Eestis on kasutusele võetud lühisekkumised alaealiste ja noore kergematele õigusrikkumistele reageerimiseks. Kasutusel on alaealiste vabatahtlik lepitus, tänavalepitus ja vähemalt veel üks taastaval õigusel põhinev sekkumine. Kriminaalhoolduses kasutusel olevad sekkumised on ajakohastatud.
  • Paranenud on kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja noortega töötava vanglapersonali kompetents. Välja on töötatud töönõustamise süsteem, vältimaks kinniste lasteasutuste personali läbipõlemist ja vähendamaks kaadrivoolavust. Kasutusele on võetud sekkumisviisid, mis aitavad paremini toime tulla vaimse tervise häiretega ja agressiivsete laste ja noortega.
 
Viimati uuendatud: 18. november 2019