Käimasolevad analüüsid ja uuringud

Paindliku vanaduspensioni ja tööturuaktiivsuse müksamisuuring kuulub Sotsiaalministeeriumi müksamisprogrammi, millega eesmärk on käitumisteaduste abiga parandada avaliku sektori teenuseid. Sotsiaalkindlustusameti ja Sotsiaalministeeriumi koostöös tellitud «Paindliku vanaduspensioni ja tööturuaktiivsuse müksamisuuring» suunab inimesi, kes soovivad ennetähtaegselt pensionile jääda, valima paindlikku vanaduspensionit. 2021. aasta algusest hakkas kehtima paindlik vanaduspension, mis võimaldab nii pensionile minekut edasi lükata kui ka minna pensionile kuni 5 aastat varem. Samuti on võimalik paindlikku pensioni välja võtta pooles mahus ning teha samal ajal tööd, mis aitab hoida inimest tegusana ja kasvatada sissetulekut.

Sotsiaalkindlustusameti statistika järgi eelistatakse aga endiselt ennetähtaegset vanaduspensioni, mille saamise ajal ei ole võimalik töötada ja mis vähendab inimese aktiivsust ja sissetulekut. Uuringuprojekti eesmärk on esmalt aru saada, miks ei eelistata paindlikku vanaduspensionit, ja seejärel töötada välja müksud, mis julgustaksid inimesi paindlikku vanaduspensionit valima. Projekti aitab ellu viia Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.

Uuringu raames selgitatakse välja tööturualased ning inimeste tervisliku seisundiga seotud tegurid, mis mõjutavad inimeste pensionile jäämist enne vanaduspensioniiga. Uuringu eesmärkide täitmiseks kasutatakse Sotsiaalkindlustusameti, Haigekassa ja Töötukassa registrite andmeid, et hinnata kui suur osa enne vanaduspensioniiga pensionile jäänud inimestest omas püsivat töökohta, milline oli nende tervislik seisund ja kas nad olid kasutanud eelnevalt töötukassa teenuseid või hüvitisi. Valimisse kuuluvad ajavahemikul 01.01.2015–30.06.2021 riiklikku pensioni saama hakanud inimesed, kes kalendriaasta alguse seisuga olid vähemalt 55-aastased. Hinnanguliselt kuulub valimisse ligi 60 000 inimest. Registriandmete analüüsi tulemus esitatakse teadusliku üldistusena, isikuid tuvastada ei ole võimalik. Nimetatud andmetöötlusteks ja -kogumiseks on olemas Andmekaitse Inspektsiooni luba nr 2.2.-1/21/2467. Uuringu tulemused avalikustatakse 2022. aasta I kvartalis.

Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE

Uuringu eesmärgiks on hinnata 2018. a reformitud toimetulekutoetuse mõju inimeste tööturukäitumisele ja sotsiaalmajanduslikule toimetulekule, tuua välja kitsaskohad ja teha põhistatud ettepanekuid inimeste toimetuleku parandamiseks ja tööturuaktiivsuse suurendamiseks.

Alates 2018. aasta algusest ei loeta toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetulekute hulka kahe kuu jooksul 100% ulatuses ja 4 kuu jooksul 50% ulatuses saadud töist sissetulekut, kui isik on vähemalt kahe eelneva järjestikuse kuu jooksul saanud toimetulekutoetust ilma töist tulu saamata. Sellist erandit saab kasutada üks kord kahe aasta jooksul ehk 24 kuu jooksul alates erandi rakendamisest. Ajaline piirang on vajalik, et säiliks motivatsioon töise sissetuleku saamiseks ka pärast erandi lõppu ning erand ei tekitaks võimalikke väärkasutamisi. Muudatuse eesmärgiks oli toimetulekutoetuse saajate tööhõive soodustamine motiveerides neid tööle minema ning suurendama töötamise ulatust ja töise tulu saamise sagedust. Seejuures ei arvata 2018. aasta algusest alates toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka ka alaealiste õpilaste teenitud töötasu. Muudatuse eesmärgiks on mitte pärssida toimetulekutoetust saavatest peredest pärit noorte huvitatust tööd teha ning motiveerida noori õpilasi lühiajalisi, suvevaheajal pakutavaid töötamisvõimalusi kasutama (sh õpilasmalevas osalema). Muudatusega eeldati, et see suurendab tööharjumuse tekitamist toimetulekutoetust saavatest peredest pärit õppivate noorte seas ja vähendab võimalust, et need noored edaspidi ise vajaksid toimetulekutoetust.

Kokkuvõttes eeldati, et 2018. aasta algusest jõustunud muudatustel on positiivne mõju toimetulekutoetuse saajate tööhõivele, kuna see motiveerib mittetöötavaid toimetulekutoetuse saajaid võrreldes praegusega rohkem tööle minema. Töötamise soodustamisega aitab muudatus kaasa leibkonna sissetuleku suurenemisele ning vähendab allpool absoluutse vaesuse piiri elavate inimeste osakaalu.

Detailsemalt ei ole aga 2018. aasta algusest jõustunud muudatust hinnatud. Puudub info, millistele tegevusaladele tööle asutakse, jaotus palga ja töösuhte alusel jne. Samuti pole teada, kas ja mis põhjustel tööle ei asuta või kas ja miks see jääb lühiajaliseks või ebaregulaarseks. See kõik on aga oluline, et hinnata uue süsteemi toimimist, võimaldades senist süsteemi vajadusel muuta ning suurendada aktiivsust tööturul.

Sotsiaalministeeriumi 2021. aasta täitemenetluse võlgnike analüüsist nähtub, et 31. märtsi seisuga 2020. aastal täitemenetluse võlgnikest 6% ehk 4836 inimest sai toimetulekutoetust vähemalt ühel korral ajaperioodil jaanuar 2019 kuni märts 2020. See tähendab, et näiteks 2019. aastal toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete seas oli võlgnikke 23%. Lisaks jõustus 1. juuni 2018 Riigikohtu halduskolleegiumi lahend, milles leiti, et toimetulekutoetuse määramisel on oluline see, kas taotleja käsutuses on arvestusperioodil reaalselt piisavalt varalisi vahendeid esmavajadustega kaasnevate tarbimiskulutuste tegemiseks. See tähendab, et täitemenetluse korral ei loeta õiguspäraselt kinnipeetud täitemenetluse võlgnevust sissetulekute hulka.

Võlgnevuse tekkimine võib mõjutada nii toimetulekutoetuse saajate motivatsiooni tööturul osaleda kui nende majanduslikku toimetulekut. Samuti on oluline teada, kas ja mis põhjustel pöördutakse kohalikesse omavalitsustesse sotsiaaltoetuse/-teenuse saamiseks, et võtta seda arvesse võlanõustamisteenuse arendamiseks või töötada vajadusel välja uusi meetmeid.

Riigi eesmärgiks on tagada ühelt poolt elanike, sh pensioniealiste majanduslik toimetulek efektiivse toetuste/hüvitiste ning teenuste süsteemi kaudu ning teisalt luua võimalused tööturul osalemiseks. Alates 2018. aasta algusest on võimalik kasutada töötamise erandit toimetulekutoetuse saamisel, kuid selle mõju ei ole hinnatud. Samuti ei näita toimetulekutoetuse andmed üksinda, mis on muudatuse terviklik mõju või milliseid kitsaskohti on vaja lahendada.

Isikuandmete töötlemine on vajalik, et selgitada välja muudatuste tööturualane mõju, analüüsida võlgnevuse tekkimist ning teha selle alusel soovitusi kitsaskohtade parandamiseks. Uuringu eesmärgi täitmiseks ei piisa ainult toimetulekutoetuse andmete analüüsimisest. Ühendatud registriandmed võimaldavad analüüsida, kuidas on muutunud toimetulekutoetuse saajate struktuur, töise tulu erandi kasutamine ning millist mõju on see avaldanud tööturualasele olukorrale ning kuivõrd lühi- või pikaajaline mõju on see olnud. Kitsakohtade hindamisel on oluline näiteks teada, kas ilmneb ka erisusi selles, millistele tegevusaladele, ametialadele on erandit kasutanud inimesed tööle asunud ning milline on jaotus palga ja töötamise liigi alusel, ja muude sarnaste aspektide hindamine. Ühendatud registriandmed võimaldavad seega koostoimes hinnata terviklikult muudatuste mõju. Lisaks on isikuandmete töötlemine vajalik, et läbi viia täiendav info kogumine küsitlusuuringuga võlgnevuste tekkimise ja abi saamisel teemal – tegemist on informatsiooniga, mida ei ole võimalik registriandmetest saada, kuid mis on oluline, et luua soovitusi kohalike omavalitsuste teenuste arendamiseks.

Analüüsi tulemusena selgub, kas ja millist mõju on toimetulekutoetuse muudatused avaldanud ning milliseid muudatusi on vaja nii toetuses kui teenuste osutamisel, et tööturul osalemist suurendada ja vähendada võlgnevusi. Uuringu tulemusest selgub, kuidas on mõjutanud töise sissetuleku erandi rakendamine tööhõives, toimetulekutoetuse mõju inimeste tööturukäitumisele ja sotsiaalmajanduslikule toimetulekule. Uuringus tuuakse välja süsteemi kitsaskohad ja tehakse põhistatud ettepanekud süsteemi täiustamiseks. Samuti selgub, kas ja mil määral aitab toimetulekutoetus leevendada võlgnevustest tekkinud olukorda ning mis põhjustel pöördutakse või ei pöörduta sellises olukorras kohalikku omavalitsusse abi saamiseks.

Nii töötukassa kui kohalikud omavalitsused saavad uuringu tulemusi kasutada toetavate meetmete loomiseks ja kasutusele võtmisel, et parandada inimeste iseseisvat toimetulekut ja osalemist tööturul ning rakendada täiendavaid meetmeid võlgnevuste tekkimise ennetamiseks ja leevendamiseks.

Analüüsi tulemused on oluliseks sisendiks sotsiaalministeeriumile kujundamaks toimetulekutoetuse süsteemi ning sotsiaalkaitset puuduses elavate inimeste toetamisel. Samuti on tulemused vajalikud töötukassale töötuna arvel olevate inimeste tööle aitamiseks ning kohalikele omavalitsustele võlanõustamisteenuse ja toimetulekut toetavate teenuste arendamiseks.

Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring valmib november 2022.

Uuringu tulemused avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Uuringu sisuline läbiviija ja volitatud töötleja: Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar

Ajaraam: Uuring valmib mai kuus 2023. Lapsevanemate küsitluse läbiviimine on planeeritud novembri kuusse 2022

Uuringu eesmärk ja põhjendus: Mitmekesistuvate peremudelite olukorras on poliitikameetmeid luues ja reformides on oluline teada, milline on Eesti perede elukorralduse tegelikkus laste jaoks ja millised on erinevat tüüpi lastega perede vajadused, kuhu riik peaks senisest enam panustama. Uuringu eesmärgiks on kaardistada Eesti laste leibkonnapilt, võrrelda erinevaid leibkonnavorme ja nende perede elukorraldust, sh hooldusõiguse jaotust, majanduslikku hakkamasaamist, rahulolu pereeluga jne. Uuringust saadavad tulemused annavad Sotsiaalministeeriumile vajalikus detailsuses sisendi lastega peredele, sh ühe vanemaga peredele suunatud poliitikameetmete edasiseks kavandamiseks, mis võimaldaksid erinevate perede elukvaliteeti parandada ning pakkuda neile senisest rohkem selleks vajalikku erinevat tuge ja teenuseid.  

Uurimismeetod: küsitlusuuring Sotsiaalkindlustusameti lapsetoetuse saajate üldkogumi põhjal Andmekaitse inspektsiooni loal ning leibkonnapildi kaardistus Statistikaameti uuringute ja Sotsiaalkindlustusameti registriandmetel

Uuringu tulemuste avaldamine: Uuringuraport Sotsiaalministeeriumi kodulehel

Uuringu sisuline läbiviija ja volitatud töötleja: Sotsiaalministeerium

Ajaraam: Uuringu eeldatav valmimistähtaeg detsembris 2022.

Uuringu eesmärk ja põhjendus: Sotsiaalkindlustusameti andmed näitavad, et vanemahüvitise saajate seas on järjest rohkem isasid ja ka seda, et isad üldjuhul jätkavad vanemahüvitise saamisega samaaegselt tulu teenimist. Seda on soodustanud 1. märtsil 2018 kehtima hakanud seadusemuudatus, mis muutis vanemahüvitise saamisega samaaegse tulu teenimise lapsevanematele oluliselt soodsamaks. Isade osakaalu suurenemine vanemahüvitise saajate seas on tekitanud küsimuse, kuidas see on mõjutanud emade tööturukäitumist ning kui suur on nende naiste arv, kellel vanemahüvitise vahetuse tulemusena katkeb ravikindlustus. Ravikindlustuse olemasolu ja vanemahüvitise saamine on omavahel seotud - riigipoolne sotsiaalkaitse (ehk ravikindlustus ja täiendavad pensionimaksed) tagatakse vanemale, kes saab hüvitisi (vanemahüvitis, lapsehooldustasu). Uuringu eesmärgiks on kirjeldada, kuidas ja millises ulatuses mõjutab vanemahüvitise maksmine isadele emade ravikindlustust ning kuidas see on seotud pere teiste lastega ja lapsevanemate sissetulekutega (sh sissetulekute erinevusega). Seejuures on oluline võrrelda lapsevanemate käitumist enne ja pärast 2018. aasta 1. märtsi kehtima hakanud seadusemuudatust, et analüüsida seadusemuudatuse mõju emade ravikindlustuskaitse võimaliku probleemi ulatusele. Analüüsi tulemused võimaldavad hinnata lahendusettepanekute vajadust sihtgrupi suunamiseks teadlikumalt ja eesmärgipärasemalt käituma. Vajadusel töötatakse analüüsi pinnalt välja õigusloomet puudutavad muudatusettepanekud.

Uurimismeetod: Uuring põhineb Sotsiaalkindlustusameti Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) vanemahüvitise ja peretoetuste saajate ning ja Haigekassa Ravikindlustuse andmekogu (KIRST) ravikindlustusameti andmete analüüsil. Andmete ühendamiseks on saadud Andmekaitse Inspektsiooni luba.

Uuringu tulemuste avaldamine: Uuringuraport Sotsiaalministeeriumi kodulehel