<div id="seckit-noscript-tag"> Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Vaimse tervise ja psühhosotsiaalne tugi kriisides

2022. aastal alustas Sotsiaalministeeriumis tegevust vaimse tervise osakond, mille eesmärk on kujundada Eestis terviklik enesehoiu, ennetuse ja teenuste süsteem, mis aitab hoida ära vaimse tervise probleemide teket või süvenemist. Vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe metoodika juurutamine on osa riikliku tasandi kriisivalmiduse arendamisest. Eesmärk on liikuda edasi seniselt reageerivalt lähenemiselt ennetavale ja süsteemsele valmisolekule, et vajaduse tekkides tagada esmase psühhosotsiaalse toe kindel kättesaadavus ning pakkuda selle läbi abi senisest laialdasemale ringile inimestele.

Koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga on Eesti valinud selleks lähenemiseks MHPSS (mental health and psychosocial support ehk vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe) raamistiku juurutamise, mis põhineb arusaamal, et kriisiolukorrad võivad oluliselt mõjutada inimeste vaimset tervist ja heaolu. 

Kriis on sotsiaalne situatsioon, poliitiline, sõjaline või majanduslik (näiteks loodusõnnetused, relvakonfliktid, pandeemiad või põgenikekriisid), mille korral seisavad inimesed tihtipeale silmitsi mitmesuguste tugevat stressi tekitavate teguritega: sotsiaalne isolatsioon, kokkupuude vägivallaga, lähedastest lahusolek või nende kaotus, kodu ja asjade kaotus, teadmatus, halvad elutingimused, piisava toidu ja pesemisvõimaluste puudumine, füüsilised vigastused ja haigused, juurdepääsu puudumine olulistele toetavatele teenustele nagu tervishoid ja sotsiaalhooldus.

  1. inimeste esmavajaduste ja turvalisuse tagamine
  2. kogukondlik tugi ja perede toetamine
  3. sihitatud psühholoogiline ja emotsionaalne tugi
  4. kliinilised vaimse tervise teenused

Neljal tasandil toimuvad tegevused ei ole üksteisele järgnevad vaid erinevatel sektoritel tuleb nendesse panustada samaaegselt. IASC MHPSS suunised on välja töötatud suure hulga rahvusvaheliste organisatsioonide ja praktikute poolt ning sisaldavad nii asutustele kui ka inimestele olulist teavet ja parimaid praktikaid selle kohta, kuidas humanitaarkriisides kohaselt reageerida.

MHPSS Eestis

Vaimse tervise ja psühhosotsiaalne tugi (MHPSS) on vältimatu osa kriisidega (epideemia, sõjaolukord, massiline sisseränne, looduskatastroof jne) toimetulekust. Igal sektoril on selles oma roll eesmärgiga kaitsta ja edendada inimeste heaolu ja ennetada vaimse tervise häirete teket. Samuti toetada neid, kellel on varasemad häired või kellel need kriisiolukorras tekivad.

Kriiside ja hädaolukordade korral inimestele MHPSS pakkumine ei ole kitsalt tervishoiuteenuste või vaimse tervise raviteenuste korraldamise küsimus, seda tuleb teha igas kriisi lahendavas valdkonnas – tervis, haridus, sotsiaalsüsteem, sisejulgeolek, kaitseküsimused jm. Kriisist mõjutatud inimestele vajaliku abi korraldamisse panustavad erinevad ametkonnad ja tasandid (sh inimeste baasvajadustele vastamisel) ning seega tuleb kõigis otsustes lähtuda esmalt inimeste heaolust ja otsuste mõjust nende vaimsele tervisele.

Seni ei ole Eestis toimunud terviklikku MHPSS läbimõtlemist ega süsteemset arendamist, mistõttu on MHPSS valdkonnas pakutav abi kriisides olnud juhuslik ja killustunud. Ukraina sõja puhkedes korraldas Sotsiaalkindlustusamet psühhosotsiaalset abi kriisis Eestisse saabunud sõjapõgenikele, Sotsiaalministeerium hingehoiu nõustamist ja juhendmaterjalide loomist, Eesti Psühholoogide Liit asus koondama ja toetama Ukrainast saabunud psühholooge, osad kohalikud omavalitsused hakkasid sõjapõgenikele pakkuma ka vaimse tervise teenuseid jmt. Seega, abi andmine toimus, kuid eeskätt reageerival alusel.

Selleks, et liikuda seniselt reageerivalt lähenemiselt ennetavale ja süsteemsele lähenemisele ja tagada vajaliku abi kättesaadavus, on Sotsiaalministeerium teinud tervishoiu-, sotsiaal- ja haridussektoris ning erinevate organisatsioonide poolt pakutava vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe ja teenuste pakkujate pädevuste, ressursi ja võimaluste esmase kaardistuse. Kaardistus tehti IASC suunistele tuginedes, kasutades IASC MHPSS 4Ws kohandatud küsimustikku, mis annab ülevaatliku informatsiooni, kes-kus-millal-mida-teeb kellele. Kogutud info on aidanud välja selgitada tegevustega katmata alasid ning parandada tegevuste omavahelist sidusust. Tuginedes kaardistuse tulemusele ning aruteludele erinevate organisatsioonide ja kohalike omavalitsustega, avati 2023. aasta aprillis toetusmeede sõjapõgenikele vaimse tervise teenuste ja kogukondliku toe osutamiseks, mis pälvis abiorganisatsioonide laialdase tähelepanu. Kokku toetati meetme raames 15 erineva profiiliga organisatsiooni, kes tegelevad sõjapõgenikele vaimse tervise teenuste või kogukondliku toe pakkumisega.

MHPSS raamistiku esimese laialdasemale võrgustikule mõeldud tutvustusüritusena toimus 1.-2.06.2023 rahvusvaheline konverents Vaimse tervise ja psühhosotsiaalne tugi kriisides, mis tõi kokku 120 professionaali erinevatest sektoritest ja aitas kaasa MHPSS kriisivõrgustiku loomisele Eestis. Konverentsile järgnevalt toimus 19.-22.09.2023 Tallinnas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Sotsiaalministeeriumi koostöös rahvusvaheline simulatsiooniõppus “Building Better Before” , mis keskendus vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe pakkumisele kriisides ja kriisivalmiduse tõstmisele. Ainulaadne MHPSS tippkohtumine tõi Eestisse kriisispetsialistid 35 riigist üle kogu maailma, et võimestada rahvusvahelist kriisiabivõrgustikku. Läbi praktiliste õppuste tugevdati nii Eesti kui rahvusvaheliste spetsialistide valmisolekut humanitaarkriisidest mõjutatud inimeste toetamiseks MHPSS sektoriteülese lähenemise kaudu.

Õppuse juhatas sisse sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo: Kriisivalmidus ei ole juhuslik ega äkkvajadusest lähtuv tegevus, vaid meelelaad, mille säilitamine ja suurendamine on Eesti jaoks riiklikult oluline prioriteet. Selle lahutamatuks osaks on ka vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe efektiivne pakkumine.

Möödunud aastad näitasid selgelt, et meil on vaja luua toimiv kriisisüsteem selleks, et kõigil, kes keerulisse olukorda sattunud inimestega kokku puutuvad, oleks teada oma roll ja eesmärk juba enne seda, kui reageerimist vajav olukord päriselt aset leiab. Rahvusvaheline koostöö ja võimalus võõrustada valdkonna olulist tippkoolitust Eestis aitab tugevdada nii meie oma sektoriteülest kriisivõrgustikku kui toetab koostööd muu maailmaga, andes meile seeläbi suurepärase võimaluse õppida valdkonna tipptegijatelt. Nii kindlustame oma valmidust ja võimekust edaspidiste kriisiolukordade korral kiirelt, teadlikult ja süsteemselt reageerida. Samuti vähendada - või isegi ennetada - inimestele selle käigus tekkida võivat kahju.”

Vajadust kriiside käigus saadud õppetundide põhjal tugevdada rahvusvahelist koostööd tervisesüsteemide arendamiseks käsitles ka terviseminister Riina Sikkut ÜRO peaassambleel 2023. aasta septembris ning ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on Eesti strateegilist lähenemist riikliku kriisivalmiduse suurendamisele toonud ülemaailmseks eeskujuks. 2023. aasta suvel loodi Eesti MHPSS koordinatsioonigrupp, kuhu kuuluvad võtmeorganisatsioonide esindajad erinevatest sektoritest, jätkub tihe koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega selleks, et võimaliku kriisiolukorra puhkemisel oleks Eestis olemas tugev valmisolek ja teadlikkus kriisist mõjutatud inimeste vaimse tervise ja heaolu toetamiseks.

Mida arvestada kriisist mõjutatud inimesega suhtlemisel?

  • Vältige eeldust, et kõik kriisiga kokku puutunud inimesed on traumeeritud.
  • Psühholoogiline häiritus on keerulises olukorras inimese tavaline ja loomulik reaktsioon.
  • Lapsed reageerivad stressirohketele kogemustele täiskasvanutest erinevalt.
  • Lähtu inimese individuaalsetest vajadustest. Hädaolukorrad mõjutavad inimesi erinevalt ja seetõttu vajavad nad ka erinevat tuge.
  • Ärge küsige inimestelt nende võimalike läbielamiste kohta, kui nad ei taha sellest ise rääkida.
  • Arvestage inimeste vajadustega, kellel on juba varasemalt diagnoositud vaimse tervise häired.
  • Tunnustage ja tugevdage kogukondlikke organisatsioone ning võimestage nende tegevust.
  • Vältige posttraumaatilise stressihäire (PTSD) rõhutamist epidemioloogilistes prognoosides.

Oluline on meeles pidada, et keerulisest olukorrast tulenevad loomulikud stressireaktsioonid ei ole tingimata psüühikahäired. On loomulik, et kriisi käigus tekib inimeses stress, ärevus, raskemal juhul võib tekkida paanika. Inimene võib olla kurb, segaduses ja hirmunud. Kinnitage selliste reaktsioonide loomulikkust ning rõhuge inimeste vastupidavusele ja toimetulekuoskustele. Vajadusel märgake spetsialisti abi vajavat vähemust, keda suunata edasi vajalike spetsialistide juurde vaimse tervise teenustele.

Kriisist mõjutatud inimest saab toetada igaüks – kõige olulisem on inimlik ja hooliv suhtumine. Esiteks tuleb meeles pidada, et inimest ei survestataks läbielatust rääkima, kindlasti ei tohiks jõuliselt küsimusi esitada või kommenteerida – see võib vallandada uue trauma. Kui aga inimene soovib oma kogemusi jagada, tuleks olla nii empaatiline ja mõistev kui osatakse. Peamine on kuulata ära – nõuannete ja kommentaaridega tuleks olla äärmiselt ettevaatlik ja pigem neist hoiduda.

Kõige tähtsam:

  • Jää ise rahulikuks – sinust õhkuv rahu annab kindlustunnet kriisi sattunud inimesele.
  • Ära sunni inimest kogetust rääkima – see võib vallandada valusad mälestused ja negatiivsed emotsioonid.
  • Kuula – kui inimene soovib kogetust rääkida, kuula teda kannatlikult ja empaatiliselt. Hoidu haletsusest, nõuannetest ja kommentaaridest ning püüa väljendada mõistmist.
  • Ole inimlik – kui sa ei tea, mida teha, küsi endalt: mida teeksin, kui see oleks mu lähedane, sõber või naaber?

Sõjaline kriis: Mis on sõjatrauma ja kuidas sõjapõgenikke toetada?

Sõjatrauma on mitme-etapiline kogemus, mis ei lõpe sõjaväljalt pääsemise või turvalisse riiki jõudmisega. See algab esimesest kokkupuutest sõjaga, näiteks rünnakud kodulinnale.

  • Inimene võib viibida pikalt esimeses, minekueelses etapis, kus sõjakogemus ja erinevad traumad on tema igapäevaelu osa.
  • Teine etapp on põgenemine – traumaatiline kogemus on nii kodu mahajätmine kui ka teekond, mis võib osutuda kurnavaks ja ohtlikuks.
  • Viimane etapp algab sihtriiki jõudmisega, ning kuigi otsest ohtu elule ja tervisele enam ei ole, kestab sõjatrauma veel mõnda aega.

Lisainfo infovoldik ukraina põgenikule UA.pdf | 145.41 KB | pdf
Lisainfo infovoldik ukraina põgenikule RU.pdf | 143.76 KB | pdf

Pea kõik sõjapõgenikud kogevad suuremal või vähemal määral raskusi seoses kohanemisega uues riigis, ning kurbust ja koduigatsust, mõeldes kõigele ja kõigile, mis maha jäi.

Koolitused ja seminarid

Kuidas toetada sõjapõgenikku?

Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna ekspert Liina Melanie Sarapik selgitab, mis on traumaatiline stress. Mida peab teadma põgenikku toetades? Mida põgenik Eestisse jõudes esmalt vajab?

Sõjatrauma

Liina Melanie Sarapik selgitab, mis on sõjatrauma ja kuidas see kujuneb. Miks sõjatrauma on midagi teistsugust, kui tavaline trauma ning ei lõpe sõjapiirkonnast pääsemise või sihtriiki jõudmisega?

Seminar eesti keeles:

Refugee Health Screener-15 on välja arendatud selleks, et mittespetsialistid nii tervise- kui sotsiaalsektorist suudaksid hõlpsasti hinnata põgeniku vaimse tervise seisundist tulenevat abivajadust ning selle põhjal inimest edasisele abile suunata. Antud triaaživahend on mõeldud kasutamiseks siis, kui inimene on riigis sisse elanud ning baasvajadused on täidetud. Tegemist ei ole diagnostikavahendiga. Küsimustik võib olla otsustamist hõlbustavaks vahendiks nii perearstile, pereõele kui ka sotsiaaltöötajatele ja põgenikke toetavatele tugitöötajatele kohalikus omavalitsuses või kogukonnas.

Vajalikud failid:

Olulised juhendmaterjalid

Info ja abivõimalused

Kõigi Ukraina sõjapõgenikke puudutavate küsimustega saab pöörduda riigi infotelefonil 1247.
Ajutise kaitse kohta loe rohkem kriis.ee


Psühhosotsiaalset kriisiabi sõjapõgenikele korraldab Sotsiaalkindlustusamet

  • Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7)
  • Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (nõustajad 10-24, hingehoidjad 16-24)
  • Lasteabi telefon 116111
  • Koolipsühholoogide tugiliin 1226 (eesti keeles), 1227 (vene keeles) ja ukraina keeles (kolmapäeviti 16-20)
  • Perearsti nõuandeliin 1220
  • www.peaasi.ee
  • www.enesetunne.ee

Viimati uuendatud 05.02.2024