"Tööandjatel on nüüdsest kohustus korraldada tervikliku töötervishoiuteenuse osutamist"
Töötervishoiuteenusega seonduvad muudatused jõustusid selle aasta alguses. Tööandjatel on nüüdsest kohustus korraldada tervikliku töötervishoiuteenuse osutamist, mis hõlmab lisaks töötaja tervisekontrollile, mh ka ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi tellimist. Analüüs tuleb tellida töötervishoiuarstilt vähemalt üks kord kolme aastal jooksul, kus selgitatakse välja ettevõttes kõige sagedamini esinevad probleemid, mille põhjal saab töötervishoiuarst pakkuda tööandjale sisulist ja ettevõtte spetsiifikast lähtuvat tagasisidet töötervishoiu korraldamiseks, töötajate tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks.
Miks muudatusi tehti?
Sotsiaalministeerium tellis 2020. aastal uuringu, mille viisid läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja rahvatervise ja peremeditsiini instituut koos Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga. Uuringu eesmärk oli selgitada välja töötervishoiuteenuse kitsaskohad ja pakkuda lahendusi, et viia teenus vastavusse ühiskonna ootustega ja see paremini tervishoiusüsteemiga siduda.
Uuringust selgus, et riskianalüüsid on tihti formaalsed ning tööandjad ei näe riskianalüüsi ja tervisekontrolli seost. Töötervishoiuarsti antavad soovitused ei vasta töötajate individuaalsetele vajadustele ega lähtu töötajate töö laadist. Soovitused ei arvesta tööandjate vajadusi ehk ei nõustata tööandjate töökeskkondi silmas pidades. Töötervishoiuarst teeb otsuseid tihti ettevõtte töökorraldusega põhjalikumalt tutvumata ning otsustega ei kaasne lahendusi.
Üks uuringus toodud ekspertide ettepanek oli, et töötervishoiuarst analüüsiks töötajate tervisenäitajaid süsteemselt, mille tulemusel tekiks tööandjatele terviklik ülevaade töökeskkonna mõjudest töötajate tervisele.
Seaduse muudatustega sooviti uuringus toodud kitsaskohti lahendada ning parandada tööandja ja töötervishoiuarsti koostööd, et töötervishoiuteenus omaks olulist lisandväärtust tööandjatele oma ettevõttes töötervishoiuga tegelemise
Mis kasu on terviklikust töötervishoiuteenusest?
Perearsti juurde kõik inimesed üldiselt niisama ei satu ega soovigi seda, kuid kuna töötervishoiukontroll on kohustuslik, siis on just töötervishoiukontrollil oluline roll tervise hoidmisel ja taastamisel. Samuti peaksime kõik suunama rohkem tähelepanu terviseprobleemide ennetamisele. Töötaja tervisesse investeerimine ennetab töötajate haigestumist ja töölt eemal olekut ja sellega kaasnevaid kulusid.
Analüüsi koostamine vähemalt iga kolme aasta järel tagab süstemaatilise töötervishoiuga tegelemise töökeskkonnas, mis aitab parandada töökeskkonda, kaitsta töötajate tervist ning suurendada töötajate heaolu.
Mõistan väikeettevõtjate mure lisakulutuste tegemise osas. Samas on väikeettevõtjatele töötervishoiuteenus tervikuna odavam kui suurtele ettevõtetele. Oleme muudatuste tegemisel mõju majandusele analüüsinud ja leidnud, et arvestades senist praktikat on ettevõtte töötervishoiu olukorra tervikliku analüüsimise ja tööandja nõustamise kulu keskmiselt 600 eurot aastas ühe tööandja kohta. Väiksema ettevõtte puhul on kulu tõenäoliselt väiksem.
Väikeettevõtete puhul pole ka analüüsi tellimine niivõrd keerukas ega kulukas, kui esmalt tunduda võib. Tööandja peaks töötervishoiuarstiga suhtlema ning kokku leppima analüüsi sisu ja vormi. Tööandja võib valida esimese analüüsi jaoks ühe teema, millele soovib keskenduda. Näiteks kui probleeme on sagedaste haiguslehtedega, siis töötervishoiuarst saab analüüsida töötajate haigestumise ja töölt puudumise statistikat ja töötajate üldisi tervisenäitajaid, sh tööga seotud terviseprobleeme. Samuti võib töötajate tervisekontrollid ja analüüsi tegemise ühildada ehk kui arst peab vajalikuks töökeskkonda külastada ja töötajatega vestelda, siis maapiirkonnas saab seda teha ka n.ö ühekordse sõidukuluga.
Nõustun, et muudatusega suureneb töötervishoiuarstide töökoormus, kuivõrd laiapõhjalisema töötervishoiuteenuse osutamiseks on vaja rohkem aega ja inimesi. Samas saavad töötervishoiuarstid kasutada töötervishoiuõdede abi töökoormuse jaotamiseks ning analüüse koostatakse ettevõtte kohta kord kolme aasta jooksul. Ka edaspidi võib diskuteerida, kuidas suurendada töötervishoiuõdede rolli veelgi ning milliseid ülesandeid neile lisaks anda saaks.
Riik pakub tuge töötervishoiuga tegelemisel
Tööinspektsioon pakub tasuta mitmeid teenuseid tööandjatele, et lihtsustada töötervishoiu ja -ohutusega tegelemist. Tööinspektsioon pakub tasuta nõustamist telefoni (640 6000) ja e-kirja teel nii tööõiguse kui ka tööohutuse teemadel. Lisaks on võimalik ettevõttesse kutsuda tasuta töökeskkonna konsultant, et pakkuda tööandjatele personaalsemat tuge ja nõu töötervishoiu ja -ohutuse teemadel. Tööelu portaalis ja ajakirjas on kättesaadav ajakohane info töösuhete ja -ohutuse kohta. Tööandjad saavad ise riskianalüüsi koostada kasutades iseteeninduse riskianalüüsi moodulit.
Viimati uuendatud 19.01.2023