Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Minister Riisalo: lapsepõlve vaimne tervis on vundament kogu eluks

Laste riskikäitumine on viimase 15-20 aasta jooksul vähenenud, kuid kasvanud on nende arv, kes kogevad depressiivseid episoode. Meie lapsed on justkui tublimad, aga tunnevad end kehvemini. Peame ühiskonnana tegema aga kõik, et lapsepõlv annaks ülejäänud eluks tugeva vaimse tervise vundamendi ning hoiaks meie noori elusid. 

Vaadates möödunud paari aastat on selge, et COVIDi-kriis on jätnud meie lastele ja noortele tõsise jälje. Riigikantselei igakuiste küsitlusuuringute põhjal on suurt või väga suurt stressi kogu koroonakriisi vältel kogenud kõige rohkem 15-24 aastased, aprillikuus lausa 56% neist. Ka depressiooni, ärevuse ja kurnatuse näitajad on kõrgeimad just noorte hulgas. Aasta varasemaga võrreldes on pilt täna küll parem, kuid vaimse tervisega maksid koroonapiirangutele kõige enam lõivu just lapsed ja noored.  

Koolitame juurde kliinilisi psühholooge ja toetame kohalikke algatusi
Eesti riik on viimastel aastatel juba üksjagu teinud, et vaimse tervise abi paremini kättesaadavaks teha. Spetsialistide puuduse leevendamiseks rahastab riik teist aastat kliiniliste psühholoogide kutseaastat, mille tulemusena saab väga nõutud ja hinnatud spetsialiste senisest mitu korda rohkem. Kui Riigikogu võtab vastu muudatused tervishoiuteenuste korralduse seaduses, muutub kliinilise psühholoogi vastuvõtule saamine ka tükk maad lihtsamaks – perearst saab patsiendi suunata sinna otse, ilma teraapiafondi reeglitest tulenevate piiranguteta. Niisamuti rahastab riik sügisest ka psühholoog-nõustajate kutseaastat, sest ka neist on puudus.

Läinud aasta lõpust pakub Sotsiaalministeerium ka kohalikele omavalitsustele rahastust kohalikul tasandil vaimse tervise teenuste pakkumiseks. Toetust saab taotleda nii psühholoogi palkamiseks kui teisteks vaimse tervise teenusteks – kriisi- ja kogemusnõustamiseks, tugigruppideks jms. Raha toetustele on sel aastal 1,3 miljonit eurot ning praeguseks on toetust taotlenud ja saanud umbes pooled kohalikest omavalitsustest. 

Riigieelarvest tuleb leida lisaraha
Riik rahastab ka hingehoiuteenust, ohvriabi, kriisitelefonide tööd, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni ning MTÜ Peaasjad tegevust. Peaasi.ee pakub näiteks nõustamist spetsiaalselt noortele. Ka haridussüsteemi on nõustamis- ja tugisüsteemid sisse seatud ning eraldi on teenused ka seadusega pahuksis või tõsisemate vaimse tervise probleemidega noortele. Keerulise käitumise ja suure abivajadusega lastele on riik arendamas uusi sekkumisi, et abi oleks vajaduspõhine ja jõuaks lasteni võimalikult vara. 

Eesti vaimse tervise süsteem on tänaseks ühest küljest mitmekesisem kui kunagi varem, kuid teenustest on endiselt puudu. Oma osa on selles ka aastatepikkusel alarahastusel. Uue riigieelarve läbirääkimistel 2023. aastaks planeerin seista koos sotsiaalministeeriumiga selle eest, et hädavajalik lisaraha jõuaks psühhiaatrilise abi vajadust ennetavatesse vaimse tervise teenustesse, laste ja noorte toetamisse ning ohvriabiteenustele. Muu hulgas vajab lisaraha lasteabitelefon 116111, et suudaksime jätkuvalt aidata abivajavaid lapsi ööpäevaringselt. 

Turvaline keskkond on esmatähtis
Järgmise sammuna peame aga õppima nägema vaimset tervist laiemalt. Eestis seiratakse laste vaimset tervist peamiselt kahe regulaarse uuringu abil iga nelja aasta tagant ja need keskenduvad pigem laste tervisekäitumisele – koolinoorte tervisekäitumise uuring ja 15-16-aastaste kooliõpilaste uimastitarvitamise uuring. Mõlema andmetel on laste riskikäitumine pigem vähenenud – langenud on nii alkoholi- kui illegaalsete uimastite tarbimine ning tubakat proovitakse üha hilisemas eas. Samas on aga kasvanud depressiivseid episoode kogenud laste hulk. On selle arengu taga liiga kõrged ootused lastele, kehvad suhted peres ja koolis, nutimaailma ohud või hoopiski suurem teadlikkus vaimsest tervisest ja oskus probleeme märgata? Sellele vastamiseks on sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel põhjalik laste vaimse tervise uuring.

Hea vaimne tervis pole ainult häire või mure puudumine. Õnneliku, visa ja hakkaja inimese kasvamisel on esmane hea ja turvaline kasvukeskkond, mis toetab nii enese tundmaõppimise kui väljendamise oskusi. Seesuguse toetava keskkonna loomisoskusi toetab riik täna nii lapsevanematele kui lasteaedadele ja koolidele erinevaid tõenduspõhiseid programme pakkudes, mis aitavad lastel selliseid oskusi arendada (nt Imelised Aastad, VEPA). Lisaks jõustub 1.septembrist ka riikliku perelepitusteenuse seadus, mis aitab lahkuminevatel lapsevanematel juba kokkulepete sõlmimise varajases faasis probleeme ennetada ning lapse vajadused muust kõrgemale tõsta. Hoides nii lapse kui vanema vaimset tervist. Teenus on praegu kasutusel näidisprojektina, mis tähendab, et  juba praegu on sotsiaalkindlustusametist võimalik sellist abi küsida.

Loomulikult on olulised ka paljud tegevused, mis otseselt polegi vaimse tervise pärast tehtud, aga toetavad seda siiski oluliselt – huviharidus, sport ja liikumine, kogukonna liikmeks olemine jpm. Me peame ühiskonnana võtma sihiks, et noorte vaimsest tervisest rääkides tuleks esimesena pähe positiivne vaimne tervis ja eluoskused.

Lapsepõlv on aeg, mil laotakse vundament kogu ülejäänud elule. Seepärast on meie kõigi huvides, et lapsed saaksid kasvada turvaliselt ja nende arengut toetavas keskkonnas. Lõppude lõpuks pole see ju ainult nende tuleviku, vaid ka meie vanaduspõlve vundament. Lapsepõlv on inimese elus vääramatu tähtsusega periood, mida peab saama kirjeldada sõnadega „toetatud“ ning „õnnelik“.

Viimati uuendatud 01.06.2022