Tallinna Haigla

Tallinna Haigla – mitte ainult tallinlastele

Juba 2000. aastal valminud haiglavõrgu arengukavas juhiti tähelepanu Tallinna tervishoiu ümberkorraldamise vajadusele ning andis Ravi tänava keskhaigla (praegu AS Ida-Tallinna Keskhaigla) hoonete osas soovituse: „Keskhaigla hoonestu tuleks renoveerida ning sellisena on see võib-olla kasutatav järgmised 10–15 aastat. Järgnevalt on vajalik uue haiglahoone rajamine. Selle ajaperioodi jooksul peaks olema leitud konsensus uue haigla asukoha osas. Tallinna haiglavõrgustik on täna tasakaalust väljas. Kõik haiglad paiknevad linna lääneosas ning idaosas puuduvad haiglad sootuks. Lähtuvalt eelöeldust oleks otstarbekas Keskhaigla üle viia linna idaossa ning rajada sinna uus haiglalinnak“.

Tallinna Haigla hakkab teenindama suurt osa Eestist

Enam kui 20 aasta jooksul on korpuste kaupa valminud uus meditsiinilinnak Tartus Maarjamõisas ning etapiviisiliselt on investeeritud Põhja-Eesti Regionaalhaigla kompleksi, üle Eesti on panustatud haiglavõrku ja tervisekeskustesse. Tallinna keskhaiglaid, mis osutavad 25% kogu Eesti eriarstiabist, pole selliselt toetatud ja arendatud. Kavandatava Tallinna Haigla vastutuspiirkond on ca 600 000 elanikku. Tallinna Haigla teeninduspiirkond haarab Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Raplamaa, osaliselt Ida- ja Lääne-Virumaa, Pärnumaa ning Järvamaa ja Lõuna-Eesti maakondi.

Tallinna Haiglas on plaanis pakkuda eriarstiabi teenuseid praeguste Tallinna linna keskhaiglate teenuste baasil. Uue haigla tervishoiuteenuseid kasutavad suur osa Eesti elanikest, mitte ainult Tallinnast, näiteks Harjumaa elanikud moodustavad ambulatoorsetest haigetest ca 47%, päevaravi patsientidest ca 55% ja haiglaravi saanutest ca 45%.

Rajatav meditsiinilinnak pakub uusi võimalusi nii patsientidele kui ka töötajatele

Rajatav meditsiinilinnak avab patsientidele paremad võimalused kiiremaks esmaseks diagnostikaks ning vajaduse korral sujuva liikumise õige eriala spetsialisti juurde. Patsiendi jaoks muutub raviteekond lihtsamaks ning kaob vajadus edaspidi ravi käigus ringelda erinevate hajali paiknevate raviasutuste vahel.

Kaasaegne ruumilahendus võimaldab olemasolevat ruumi tõhusalt kasutada, sh muuta vajaduse korral paindlikult ka paigutust. Ühtlasi tekib võimekus kiirelt reageerida, kui patsiendi ravimiseks on vaja kaasata mitmeid spetsialiste. Kaasaegne haigla peab tihedas konkurentsis suutma pakkuda tervishoius töötavatele  ka külgetõmbavat töökeskkonda, kes valikut tehes eelistaksid töötamist koduriigis. Tänapäevased töötingimused on üks eeldustest, et Eestis ka tulevikus jaguks pädevaid spetsialiste ja patsiendid saaksid tipptasemel abi.

Eesti tervishoiu selle sajandi suurprojekt valmib EL taasterahastu toel

2019. aastal kinnitatud Tallinna Haigla funktsionaalse arengukava II etapp andis uue haigla plaanile selgemad piirid ning võimaldas liikuda edasi detailplaneeringu ja haigla täpsema planeerimisega. 2021. aasta oli projekti realiseerimise seisukohalt väga oluline, sest kinnituse sai projekti osaline rahastamine Euroopa Liidu taaskäivitamisrahastust, kehtestati detailplaneering ja alustati hoone projekteerimisega. Tallinna Haigla projekti koostavad Itaalia ettevõtted ATIproject srl ja 3TI Progetti, kellel on kogemust enam kui kümne uue haiglaga.

Hoolimata muutlikest aegadest valmib 2022. aastal haigla eelprojekt ning 2023. aastal põhiprojekt, mis võimaldavad hakata läbi viima ehitushankeid. Praeguste plaanide kohaselt avab haigla oma uksed 2028. aastal.