Töösuhted

Töötajal ja tööandjal tuleb töösuhetes järgida vastastikuseid õigusi ja kohustusi, mille panevad paika tööleping, kollektiivleping ning töölepingu seadus.

Kollektiivsed töösuhted

Kollektiivleping

Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks suurema osa töötajate töötamise tingimustest. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus.

Kollektiivlepingus sisalduvaid töötasu ning töö- ja puhkeaja tingimusi on võimalik laiendada ka nende tööandjate ja töötajate suhtes, kes ei ole kollektiivlepingu pooled. Kollektiivlepingu tingimuse laiendamise võivad kokku leppida:

1) ametiühingute liit või tegevusala ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget, ja

2) tööandjate ühing või liit, kelle liikmed on tööandjaks vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele, kellele kohaldatakse kollektiivlepingu laiendatud tingimust.

Enne kollektiivlepingu tingimuse laiendamist on läbirääkivatel pooltel kohustus avalikult informeerida kõiki neid töötajaid ja tööandjaid, kelle suhtes soovitakse tingimust laiendada. Informeerimise käigus tuleb teada anda sellest, millist tingimust, kelle suhtes ja mis ajast soovitakse laiendada. Samuti tuleb enne laiendamist nende töötajate ja tööandjatega konsulteerida ehk nende soovil nad läbirääkimistesse kaasata. Informeerimise ja konsulteerimise nõuetekohast läbiviimist ning esinduskriteeriumi täitmist kontrollivad tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu esindajad koos ministriga. Kui laiendamise kokkulepe on sõlmitud nõuetekohaselt, avaldatakse laiendatud lepingu tingimus Ametlikes Teadaannetes. Kollektiivlepingu laiendatud tingimus jõustub kolme kuu jooksul selle avaldamisest, kui pooled ei lepi kokku hilisemas jõustumisajas

Kollektiivlepingute registreerimine kollektiivlepingute andmekogus: töötajate esindaja peab 15 tööpäeva jooksul pärast kollektiivlepingu sõlmimist, selle muutmist või lõpetamist esitama digitaalselt sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingu, selle muudatused või lõpetamise kokkuleppe vastavas andmekogus registreerimiseks.

Raamkokkulepe

Raamkokkulepe (i.k framework agreement) on Euroopa Liidu tasandi sotsiaalpartnerite vahel sõlmitavate kokkulepete üks liik. Raamkokkulepete õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu (PDF) artiklid 154 ja 155. Infot raamkokkulepete, mis ei ole Eesti õigusesse direktiivi alusel üle võetud, rakendamise kohta Eestis saab Eesti Ametiühingute Keskliidult ning Eesti Tööandjate Keskliidult.

Kollektiivlepingu kohta saab rohkem informatsiooni tööelu portaalist.

Kollektiivne töötüli

Kollektiivne töötüli on tööandja (nende liidu) ja töötajate (nende ühingu või liidu, so ametiühingu või ametiühinguliidu) vahel kollektiivlepingu sõlmimise ja selle rakendamise ning uute töötingimuste kehtestamise teemadel tekkinud tüli. Kollektiivne töötüli võib seega tekkida kas huvide (kollektiivlepingu sõlmimine ja uute töötingimuste kehtestamine) või õiguste (kollektiivlepingu rakenda ja selle tingimuste tõlgendamine) üle. Kollektiivse töötüli kohta saab rohkem informatsiooni tööelu portaalist.

Eesti ning rahvusvaheline tööõigus tunnustab töötajate esindamise vajalikkust tõstmaks töösuhete kvaliteeti. Eestis on nelja liiki töötajate esindajaid: töötajate usaldusisik, ametiühing, esindajad töökeskkonna alal ja üleühenduselise ettevõtja töötajate esindajad: töötajate usaldusisik, ametiühing, esindajad töökeskkonna alal ja üleühenduselise ettevõtja töötajate esindajad. Töötajate esindajate kohta saab rohkem informatsiooni tööelu portaalist.

Individuaalsed töösuhted

Töölepingu seadus koondab endas kogu individuaalset töösuhet reguleeriva normistiku, mis hõlmab nii töölepingu sõlmimise kui lõppemise, töö- ja puhkeaja, puhkuse ning töötasu regulatsiooni. Seadus soosib töötaja ja tööandja partnerlussuhet ning suunab pooli rohkem omavahelisi kokkuleppeid sõlmima.

Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööandja peab järgima töö- ja puhkeaja nõudeid ning tagama töötajale ohutu töökeskkonna. Töölepingu alusel on töötajal õigus iga-aastasele puhkusele.

Tööleping sõlmitakse kirjalikult kahes eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas tähtajatult või tähtajaliselt. Tähtajaliselt sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks.

Üldreeglina on töölepingus kokku lepitavateks olulisteks tingimusteks töötasu, tööaeg, tehtavad tööülesanded, töö tegemise koht jms. Seadus näeb ette tingimused, millest peab tööandja töötajat enne tööle asumist kirjalikult teavitama. Tööandja peab töötajat tingimustest teavitama töölepingus või selle juurde kuuluvas dokumendis. Tööandja peab töötajale kirjalikult esitama vähemalt järgmised andmed:

  • tööandja ja töötaja  nimi;
  • registri- või isikukood; elu või asukoht;
  • töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg;
  • tööülesannete kirjeldus;
  • töötasu maksmise aeg (palgapäev);
  • tööaeg;
  • töö tegemise koht;
  • puhkuse kestus;
  • töölepingu lõppemise etteteatamise tähtajad;
  • töökorralduse reeglid;
  • kehtiv kollektiivleping.

Tööleleping võib lõppeda:

  • töölepingu poolte kokkuleppel
  • tähtaja möödumisel
  • töötaja või füüsilisest isikust tööandja surma tõttu,
  • ülesütlemisel.

Töötaja ja tööandja võivad igal ajal lõpetada töölepingu poolte kokkuleppel. Töölepingu võib ühepoolselt üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirjaga või sõnumi teel edastatud) ülesütlemisavaldusega. Tööandja võib tähtajatu ja tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt ja mõjuval põhjusel. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus peab sisaldama põhjendust. Tööandja peab ülesütlemist alati põhjendama, kuid töötaja peab põhjendama üksnes erakorralist ülesütlemist.

Tööandja peab töötajale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud:

  • alla ühe tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva
  • üks kuni viis tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva
  • viis kuni kümme tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva
  • kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Töötajal on võimalik tööleping üles öelda korraliselt või erakorraliselt. Lisaks on töötajal võimalus igal ajal teha tööandjale ettepanek töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Korraliselt võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal üles öelda, st et korraliseks ülesütlemiseks ei pea töötajal olema põhjust. Erakorraliselt saab töötaja töölepingut üles öelda üksnes juhul, kui selleks on mõjuv põhjus.

  • Töötaja peab töölepingu ülesütlemisest ette teatama järgmiselt:
  • katseajal ülesütlemine - 15 kalendripäeva
  • omal soovil ülesütlemine peale katseaega - 30 kalendripäeva
  • erakorraline ülesütlemisel ei pea töötaja etteteatamistähtaegu järgima, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei ole võimalik lepingut jätkata.

Rohkem teavet töölepingu sõlmimise, lõppemise, töö- ja puhkeaja, töötasu ja muude töösuhetega seotud teemade kohta leiab tööelu portaalist.

Vaata lisaks:

Viimati uuendatud 14.06.2022