Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

14. nädala kokkuvõte eesti viipekeeles

09.04.2024 | 12:10

Sotsiaalministeeriumi ja haldusala asutuste iganädalane eesti viipekeelne kokkuvõte

Toimetulekutoetuse uuendamise väljatöötamiskavatsusega soovitakse parandada senist, osaliselt ülereguleeritud protsessi, millega saaks sotsiaaltöötaja edaspidi taotluse eeltäitmisel kasutada rohkem infosüsteemides olevaid andmeid. Lisaks soovitakse edaspidi toetuse taotlemisel majanduslikku toimetulekut hinnata viimase kolme kuu pangaväljavõtete ning olemasoleva rahaga. Konto väljavõtte abil on võimalik lisaks olemasolevale rahale hinnata inimese majandamisoskust, olemasolevate kohustuste ja võlgnevuste korral on omavalitsusel võimalus pakkuda kiiret abi toimetulekut toetavate teenuste ja nõustamise korraldamisel. Ka lastega perede toimetulekutoetuse maksmine soovitakse viia uue seadusega sarnastele alustele peretoetustega, kus senist lapse vanusepiiri on arvestatud 18. eluaastani kuid edaspidi arvestataks toimetulekutoetuse maksmisel ka lapse õppimist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes kuni kooli lõpetamiseni või 19-aastaseks saamisel õppeaasta lõpuni. Ja paljud muud punkte, millega soovitakse muuta paremaks. Väljatöötamiskavatsusele oodatakse tagasisidet kuni 26. aprillini 2024.
Loe lähemalt…

Terviseminister Riina Sikkut esitles valitsusele sotsiaalministeeriumi ettepanekuid, kuidas katta lähiaastatel tervishoiu eelarvevajadusi, sest kehtiv rahastusmudel ei suuda tagada piisavalt vahendeid tõhusa tervishoiusüsteemi ülalpidamiseks. Tervishoiu rahastamise arutelu jätkub valitsuses augustis, mil esitatakse kestliku rahastamise ja tõhustamise ettepanekud. Tervisekassa eelarve on kasvavas puudujäägis: 2025. aastal on kehtiva riigi eelarvestrateegia järgi puudu 147,1 mln eurot, 2027. aastal aga juba 251,6 mln eurot, kuid avaldatud Rahandusministeeriumi uuendatud prognoosi järgi jääb sotsiaalmaksu laekumine varemoodatust väiksemaks. Kulud tervishoius on kasvanud: elanikkonna vananemise tõttu suureneb iga aastaga vajadus tervishoiuteenuste järele, samuti suurenevad kulud üha sagedasemate krooniliste haiguste tõttu. Tervisekassa eelarvesse on lisandunud uusi kohustusi ja tervishoiuteenused on kallinenud nii uute tervisetehnoloogiate kui ka tervishoiutöötajate palgakasvu tõttu. Ka töövõimetushüvitisega seotud väljamaksete hulk on suurenenud. Terviseminister Riina Sikkut tutvustas valitsusele ettepanekut, mille järgi tehakse puudujäägi katmiseks järk-järguliselt kasvav eelarveline siire kindlustatutega võrdsustatute eest. See tähendab, et tervishoiu eelarvevajaduste katmiseks eraldataks tulevikus Tervisekassale riigieelarvest raha ka alla 19-aastaste inimeste ravikuludeks, niisamuti nagu seni on eraldatud mittetöötavate pensionäride ravikulude puhul.
Loe lähemalt…

Rehabilitatsiooniteenus ei lõppe, vaid see korraldatakse ümber selliselt, et teenus oleks inimese jaoks lihtsamini kättesaadav ning inimese abistamine oleks terviklikum, ütleb Brit Tammiste. Rehabilitatsiooniteenuseid puudutavate muudatuste osas on tekkinud erisuguseid arusaamu. On mõistetav, et uudised ja kuuldused tekitavad segadust või lausa ebakindlust ja seda eriti, kui jutt käib teenustest, mis puudutavad umbes 15 000 inimest. Ent teenused ei kao ära ja vajaminevat abi saab ka edaspidi. Need puudujäägid me tahamegi ära lahendada. Inimesed, kes rehabilitatsiooni teenust vajavad, peaksid teenuseni jõudma kiirelt ja lihtsalt. Sama oluline on see, et teenus oleks õigesti sihitatud ning et iga inimene saaks just sellise abi nagu tal vaja on. Praeguses etapis on kõige olulisem oodata ära partnerite tagasiside, et ühiste arutelude käigus leida parimad lahendused abivajajate jaoks. Elav arutelu kõikide osapooltega on äärmiselt oluline, et jõuda läbimõeldud lahendusteni, mis Eesti inimeste elu paremaks teeks.
Loe lähemalt… 

Elundi siirdamine on võrdluses teiste tervishoiuteenustega oma olemuselt harva vajaminev protseduur. Küll aga on inimpäritolu bioloogilise materjali – rakkude, kudede, elundite – siirdamine teatud haiguste ravis ainus elupäästev võimalus. Teiselt poolt on tegu meditsiiniliselt väga keerulise ning tõsiste riskidega seotud protseduuriga. Surmajärgset elundidoonorlust reguleeritakse peamiselt kahte tüüpi süsteemi järgi: opt-in ja opt-out. Esimese ehk opt-in süsteemi puhul peab inimene andma aktiivselt nõusoleku peale surma oma elundeid annetamiseks. Sellise soovi korral peab inimene end eluajal eraldi doonoriks registreerima. Teine ehk opt-out süsteem tähendab aga seda, et seaduse alusel loetakse kõiki inimesi vaikimisi doonoriteks tingimusel, et inimene pole sellest keeldunud. Meil saab tervise infosüsteemis aktiivselt lubada või keelduda surmajärgsest elundidoonorlusest. Kui inimene ei ole tahteavaldust tervise infosüsteemis teinud, siis eeldatakse, et ta on potentsiaalne elundidoonor ja uuritakse lähedaste abil, kuidas suhtus inimene eluajal elundidoonorlusse. Aga julgeme öelda, et Eestis elundisiirdamist vajavad patsiendid on heades kätes.
Loe lähemalt…

Janne Oja

Kommunikatsioonispetsialist