Suve algul läbis kooskõlastusringi eelnõu, mis võimaldab jätkata kahest kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või kergemate tööülesannetega ja saada töötasu. Kavandatavad muudatused pakuvad inimestele võimalust saada haiguseelset sissetulekut, hoida sidet tööeluga ja ennetada püsiva töövõimetuse kujunemist, kasutades töötukassa töövõimet toetavaid teenuseid. Oluline on anda tööandjatele näpunäiteid, milliseid kohandusi on vaja töötajale haiguslehe ajal töötamiseks teha. Selleks tuleb soodustada ravi- ja töötervishoiuarstide vahelist koostööd. Esmane vastukaja ühiskonnas on positiivne.
Loe lähemalt…
Juunis läbis kooskõlastusringi füsioteraapia, logopeedilise ravi ja psühholoogilise ravi iseseisva osutamise nõuete rakendusmääruse eelnõu. 2023. aasta 1. oktoobril jõustuvad tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused, millega tuuakse õigusesse kolm uut iseseisvalt osutatavat tervishoiuteenust: füsioteraapia, logopeediline ravi ja psühholoogiline ravi. Nende teenuste iseseisvaks osutamiseks, st lahus üld- ja eriarstiabist on alates 1. juulist 2024 vajalik tegevusluba.
Loe lähemalt…
Sotsiaalministeerium pikendab silmaarstide, nina-kõrva-kurguarstide, närviarstide ning anestesioloogia ja intensiivraviarstide residentuuri pikkust ühe aasta võrra. Residentuuri areng võimaldab meie spetsialistidel saada senisest põhjalikuma väljaõppe ja annab patsientidele kindluse, et nende ravi on maailmatasemel. Kokku oodatakse 2023/2024 õppeaastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna residentuuri õppima 195 uut residenti, sh 40 peremeditsiini erialale, 14 anestesioloogia ja intensiivravi erialale, 12 erakorralise meditsiini, 13 radioloogia ja sisehaiguste erialadele, 10 psühhiaatria erialale.
Loe lähemalt…
Lisaks paljudele kliimamuutusest ja keskkonnast tulenevatele terviseohtudele halvendavad olukorda relvakonfliktid. Venemaa agressioon Ukrainas põhjustab ulatuslikku keskkonna- ja tervisekahju ja vajab seetõttu erilist tähelepanu, ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler dr Heidi Alasepp Budapestis toimuval kõrgetasemelisel keskkonnatervise alasel konverentsil peetud kõnes. Maailma Terviseorganisatsiooni andmeil sureb WHO Euroopa regioonis keskkonnast tingitud riskitegurite tõttu igal aastal hinnanguliselt 1,4 miljonit inimest enneaegselt, ligi pooled neist asjatutest surmadest on põhjustatud õhusaastest. Eelmisel aastal, mis oli Euroopas ajaloo kuumim, suri erakordse kuumuse tõttu enam kui 20 000 inimest. Samuti puudub Euroopa regioonis ligikaudu 77 miljonil inimesel endiselt juurdepääs puhtale ja ohutule joogiveele. Konverentsi peamise tulemusena kiideti heaks Budapesti deklaratsioon, milles riigid võtsid eesmärgiks kiirendada jõupingutusi õiglaseks üleminekuks vastupidavama, tervislikuma, võrdsema ja kestlikuma ühiskonna suunas.
Loe lähemalt…
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks koolide tervisekaitsenõuete muudatused, mis leevendavad praegu kehtivaid põhikoolide ruuminõudeid ja ühtlustavad need lasteaedadele ja gümnaasiumitele kehtivate ruuminõuetega. Muudatused võimaldavad rajada kooli võimlemissaali maa-alusele korrusele ja kaotatakse õpperuumide kõrguse nõue.Ruuminõuete leevendamise peamine eesmärk on tagada, et igas kaasaegses koolimajas oleks korralik võimla ja vajadusel ka koht, kuhu evakueeruda. Samuti see, et sportimisvõimalused paikneksid koolimajale võimalikult lähedal ja lapsed ei peaks koolitundide ajal linnas erinevate majade vahel seiklema, olukorras kus lähim spordisaal asub koolist kaugel. Koolipidajale võib see mõnel juhul tähendada ka olulist kulude kokkuhoidu.
Loe lähemalt…