Euroopa terviseministrite äsjane mitteametlik kohtumine tõstatas küsimuse ravimite varustuskindlusest algaval talvehooajal. Eesti toetab Euroopa Liidu ühiseid jõupingutusi tarne- ja tootmisraskuste ületamisel. Paralleelselt luuakse Eestis olulisematest apteegiravimitest varu nii külmetushaiguste hooajaks kui tervisekriisideks valmisoleku nimel. Riina Sikkut lisas: „Olgugi, et Eestil on plaanis toetada kodumaise ravimitootmise arendamist, ei kataks see kõikvõimalike vajalike ravimite nomenklatuuri. Seega sõltume ravimitega varustamisel Euroopa Liidu ja globaalsete tarneahelate toimimisest. Toetame jätkuvalt liidu neid samme, mis meie varustuskindlust parandavad ning ravimite tarnehäireid ennetavad. Samas tuleb tõdeda, et laste antibiootikumide tarneraskused on üle-euroopalised.” Eesti ravimipoliitika 2030 näeb ette mitmeid meetmeid ravimite füüsilise ja rahalise kättesaadavuse parandamiseks.
Loe lähemalt…
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis täna kooskõlastamisele määruse, millega eraldatakse abi- ja toetusvajadusega inimestele eluasemete ehitamiseks 23,4 miljonit eurot. “Eesti hoolekandepoliitika põhimõtteks on, et kõigil, sh hooldusvajadusega inimestel, on õigus elada täisväärtuslikku ja iseseisvat elu,” lisas Riisalo. “Hooldusvajadusega inimestele tuleb tagada nende vajadusest lähtuv kõrvalabi ja hooldus ning nende iseseisvat toimetulekut tuleb toetada eeskätt nende tavapärases elukeskkonnas ehk kodus ja kogukonnas.”
Loe lähemalt…
Sotsiaalministeerium (SOM) ja Eesti Noorte Ajakirjanike Selts (ENAS) annavad välja Papageno preemia, mis tunnustab 2022. aastal ilmunud parimat suitsiidiennetust toetavat artiklit, raadiosaadet või televisiooniklippi. Preemia eesmärk on aidata kaasa Papageno efekti suurendamisele ühiskonnas. Uuringud on näidanud, et suitsiidide hooletu kajastamine võib tuua kaasa käitumise jäljendamist - seda tuntakse Wertheri efektina. „Seetõttu tunnustame Papageno efekti levitavate lugude autoreid ja soovime, et rohkem inimesi mõistaks suitsiidi teemal kirjutamise vastutustunnet ning pööraksid sellele suuremat tähelepanu. Konkursi idee on saanud alguse Austriast ning tänaseks antakse sarnast preemiat välja ka Austraalias, Belgias, Taanis ja Horvaatias. 2023. aastal esmakordselt ka Eestis.
Loe lähemalt…
Eurostat uuris 2021. aastal turvalisi suhteid Euroopas. Esialgsed andmed 16 riigi kohta näitavad, et Eesti kuulub kõrgema vägivalla tasemega riikide gruppi. Suisa 41,2% Eesti naistest, kes on kunagi suhtes olnud, on elu jooksul kogenud kas füüsilist, vaimset või seksuaalset vägivalda. Soomes on olukord hullemgi, 52,6%. Lõunanaabrite juures aga madalam: Leedus 30,7 ning Lätis 30,1%. Mõistagi oleks kõigile osapooltele kõige parem, kui keegi ei satuks vägivalla ohvriks. Esimene samm on märkamine. Kui panete tähele, et teie lähedane, sõber või tuttav võib olla hädas, kuulake teda ning pakkuge abi. Vägivallatseja peab vastutama oma tegude eest ning abivajajad peavad saama parimat tuge. Eestis on väga suure ja tänuväärse töö ära teinud naiste tugikeskused. Esimene tugikeskus loodi Eestis 2002. aastal ning sellest ajast on neid tulnud järjest juurde.
Loe lähemalt…