Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, millega lõpetatakse posti teel toetuste kojukanne inimestele, kellele makstakse mõnda muud toetust arvelduskontole. Ühtlasi saavad inimesed, kellele tasuti hüvitisi erinevatele arvelduskontodele edaspidi riigilt laekumised ühele arvelduskontole. Sama eelnõuga lõpetatakse ka 1. jaanuarist 2024 tagasipöörduja toetuse taotluste vastuvõtmine. Seni toetust saanud 36 inimest ning aasta lõpuni toetust taotlevad inimesed viiakse 2029. aastaks üle rahvapensioni saavate inimeste nimistusse. Tagasipöörduja toetust makstakse inimestele, kes on välisriigist tagasi Eestisse elama asunud vanaduspensioniealine Eesti kodanik või Eesti rahvusest inimene.
Loe lähemalt…
Sotsiaalministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, millega asendatakse intellektipuudega inimestele suunatud senine igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusega. Kui seni on teenuse osutamisel ilmnenud mitmeti mõistetavusi, siis kooskõlastusel oleva eelnõuga täpsustatakse päeva- ja nädalahoiuteenuse nõudeid näiteks teenuse mahule ja teenindava personali arvule. Teenuse eesmärk on ennetada ja pakkuda alternatiivi institutsionaalsele ööpäevaringsele hooldusele ning samal ajal toetada lähedaste võimalust töötada ja osaleda ühiskonnaelus. Teenust saab kasutada kuni 23 ööpäeva kuus.
Loe lähemalt…
Sotsiaalministeerium kinnitas tingimused sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetuse saamiseks ning taotlusvoor avatakse septembri esimeses pooles. Vabaühendused saavad toetust kuues valdkonnas, et edendada inimeste heaolu ja tervist. Toetust saavad vabaühenduste projektid, mis keskenduvad hasartmängu- ja digisõltuvuse ennetusele, vaimse tervise teadlikkuse suurendamisele ja teenuste kättesaadavusele, psüühikahäiretega inimeste toetamisele, tervisliku toitumise ja käitumise edendamisele, esmaabioskuste arendamisele ning tegevustele, mis aitavad vähendada toidu raiskamist ja suunavad ülejäävat toitu sinna, kus seda enim vajatakse. Vabaühendustega, kes saavad toetust, sõlmitakse 2-3-aastased koostöölepingud, et tagada stabiilsus ja järjepidevus.
Loe lähemalt…
Lähtetoetust on plaanis hakata maksta õdedele, kes on saanud väljaõppe ja tervishoiutöötajana registreeritud, kuid pole töötanud tervishoius vähemalt viis viimast aastat, tingimusel et nad asuvad tööle haiglavõrgu haiglasse või üldarstiabi teenuse osutaja juurde väljaspool Tallinna ja Tartut ning nendega piirnevaid valdasid. Esialgu on kavas maksta lähtetoetust Ida-Virumaale tööle asuvatele õdedele, kuna seal on õdede puudus kõige teravam. Edaspidi loodame laiendada toetuse maksmist ka teistesse piirkondadesse tööle asuvatele õdedele. Õdede lähtetoetuse suurus on sarnaselt eriarstidele 30 000 eurot. Lähtetoetus on ühekordne toetus, mille eesmärk on motiveerida spetsialiste asuma tööle Eesti piirkondades, kuhu töötajate leidmine on keeruline. Alates 2012. aastast on lähtetoetuse abil suunatud tõmbekeskustest eemale tööle 94 arsti.
Loe lähemalt…